Puhas kuld

Tulevased kontserdid Toimunud kontserdid Sarjad

Kontserdisari „Puhas kuld“ on tagasi, et tuua publikuni heliloomingut klassikalise muusika kullafondist. Sarja avakontsert on ühtlasi ERSO 98. hooaja avakontsert, mille läbiv teema on kellakõla oma erinevates vormides ja tähendustes. Spetsiaalselt selleks õhtuks kirjutab uue teose helilooja Erkki-Sven Tüür. Eesti heliloomingust kõlab veel Rasmus Puuri seade Ester Mägi meeskoorilaulust „Kerkokell“. Kontserdi solist on lennuka karjääriga Lõuna-Korea viiuldaja Bomsori Kim, kes on paljude mainekate viiulikonkursside auhinnavõitja, Deutsche Grammophoni artist ja sage külaline maailma kõige prestiižsematel kontserdilavadel. Tema soleerimisel tuleb esitusele muusikalise imelapse Erich Wolfgang Korngoldi viiulikontsert, mis on ERSO repertuaaris olnud varem vaid kahel korral. Kontserdi nimiteos on Hector Berliozi „Fantastiline sümfoonia“. 1830. aastatel oma uudsuses lausa revolutsioonilisena mõjunud sümfoonia on tänaseks saanud sümfooniaorkestrite repertuaaris tõeliseks klassikuks. Kontserti juhatab ERSO peadirigent Olari Elts.

Sarja teine kontsert leiab aset oktoobris samuti Olari Eltsi juhatusel. Õhtu peateos on Ludwig van Beethoveni viies sümfoonia, mida võib kahtluseta pidada üheks klassikalise muusika kõige tuntumaks teoseks ja üheks kõige mängitumaks sümfooniaks maailma kontserdilavadel. Veel kõlab kontserdil eesti helilooja Toivo Tulevi uus teos. Johannes Brahmsi esimese klaverikontserdi esitab pianist Alexander Melnikov. Sageli ebatavaliste muusikaliste ja programmiliste otsuste poolest tuntud Melnikovi iseloomustab huvi ajalooliselt informeeritud esinemispraktika vastu. Ta esineb regulaarselt mainekate orkestritega ja on ka aktiivne kammermuusik. Tema pikaajaline lavapartner on viiuldaja Isabelle Faust, kes sel hooajal samuti ERSO ees soleerib. Brahmsi esimene klaverikontsert on üks emotsionaalselt pingelisemaid kontserte pärast Beethovenit, mis mõjus helilooja kaasajal publikule liialt tõsiselt, ent on tänapäeva kontserdirepertuaaris kõrgelt hinnatud.

Detsembris astub orkestri ette prantsuse oboemängija François Leleux, keda on juba aastaid peetud üheks meie aja parimaks oboemängijaks. Eesti publikule on ta tuttav Pärnu Muusikafestivalilt, kus esines 2023. aasta suvel. Ta on tuntud üle kogu maailma nii solisti kui ka dirigendina ja ERSO ette astubki ta sedapuhku mõlemas rollis. Kontserdil kõlab Richard Straussi B-duur süit 13 puhkpillile, milles Leleux teeb koostööd ERSO puhkpillirühmaga. See on helilooja noorpõlveteos, mis oli üks olulisi verstaposte tema karjääri edenemisel. Leleux esitab solistina Joseph Haydni oboekontserdi, mille teeb eriti põnevaks selle päritolu küsimus. Ehkki Haydnile omistatud, on muusikateadlased veendumusel, et kontserdi autor on keegi teine. Sel õhtul tuleb ettekandele veel Johannes Brahmsi teine sümfoonia. Esimese sümfoonia loomisega seotud kõhklused ja vaevad olid Brahmsil selleks ajaks seljataga, mistõttu kõneleb teise sümfoonia pastoraalne meeleolu autori hingelisest tasakaalust.

Dirigent Reinhard Goebel toob veebruaris ERSOga lavale läbilõike 18. sajandi heliloomingust. Goebel on saksa dirigent ja viiuldaja, barokkmuusika elav legend. Kontserdi pealkiri on viide valgustusajastule – 18. sajandi Euroopas toimunud pöördele mõtlemises. Nii peegeldavad ka kontserdi teosed piltlikult valguse võitlust pimedusega. Kontserdi avab prantsuse helilooja Jean-Féry Rebeli „Kaos“ tsüklist „Elemendid“, mille dissonantsikasutus oli omal ajal revolutsioonilise tähendusega. Georg Friedrich Händeli loomingust tuleb ettekandele „Kuninglik tulevärgimuusika“, millega tähistati 1749. aastal Austria pärilussõja lõppu. ERSO esitab sel kontserdil teadaolevalt esmakordselt Joseph Martin Krausi loomingut. Ettekandele tuleb helilooja muusika Rootsi kuningas Gustav III matusteks. Kontserdi lõpetab Joseph Haydni sümfoonia nr 100. See on üks helilooja kaheteistkümnest Londoni sümfooniast ning on tuntud ka kui „Sõjasümfoonia“.

Kontserdisarja „Puhas kuld“ toetab Nordaid

OSTA SARJAPILET