Üksikisik
Ettevõte
Aitäh!
ELTS JA PEER GYNT
23.10.26 kell 19:00
ESTONIA KONTSERDISAAL
Kontsert sobib gümnaasiumiastme õpilastele
Tasuta kontserdid õpilastele
Kellele on toetus mõeldud?
Toetus on suunatud 1.–12. klassi õpilastele, kes külastavad ERSO kontserte õppetöö raames koos kooligrupiga.
Eelkõige on meede mõeldud koolidele ja õpilasgruppidele, kelle võimalused professionaalsetest kultuurisündmustest osa saada on piiratumad. Prioriteediks on maakonnakeskustest kaugemal asuvad koolid ning erivajadustega õpilasgrupid.
Kontserdikülastusega seotud transpordikulude katmiseks on võimalik kasutada ka Kultuuriranitsa toetusmeedet.
Milliseid kontserte saab külastada?
Kultuurihariduse meetme raames saavad kooligrupid külastada valitud ERSO kontserte 2026. aastal. Kontserdi sobivus sõltub õpilaste vanusest, grupi suurusest, kontserdi sisust ning vabade kohtade olemasolust.
LASTEKONTSERT „SALAVARANDUS“
03.12.26 kell 13:00 ja 04.12.26 kell 12
ESTONIA KONTSERDISAAL
Kontsert sobib 4.–8. klassi õpilastele
Sümfooniline lõuna: ELTS JA SIBELIUSE TEINE
10.12.26 kell 13:00
ESTONIA KONTSERDISAAL
Kontsert sobib 7.-12. klassi õpilastele
Kuidas taotleda?
Tasuta kontserdikülastuse taotlemiseks palume täita taotlusvorm.
Taotluste esitamise tähtaeg on 20. september 2026.
Taotluse esitamisel palume märkida kooli ja grupi andmed ning võimalusel eelistatud kontsert või kontserdid. Pärast taotluse läbivaatamist võtab ERSO kooliga ühendust ning kinnitab kontserdikülastuse vastavalt vabade kohtade olemasolule.
Taotluse esitamine ei taga automaatselt tasuta kontserdikülastust.
Kultuurimeetme taotlusvormTagasiside
Programmis osalenud õpetajatelt palume pärast kontserdikülastust tagasisidet. Tagasiside aitab hinnata kultuurihariduse meetme mõju ning arendada laste ja noorte võimalusi professionaalsest kultuurist osa saada.
Tagasisideküsimustiku on koostanud Kultuuriministeerium.
Lisainfo
Küsimuste korral ning sobiva kontserdi valimisel aitab Kaire Taberland.
Telefon: 5561 6062
E-post: kaire.taberland@erso.ee
Õppematerjal: Sümfooniaorkester 
Mis on sümfooniaorkester?
Sümfooniaorkester on suur muusikakollektiiv, kus kõlavad koos erinevad pillirühmad. Orkestri koosseis võib ulatuda ligi saja või enama muusikuni ning iga pillirühm annab tervikule oma värvi, iseloomu ja kõlalise sügavuse.
Orkestrit juhib dirigent, kelle ülesanne on ühendada kõik pillirühmad üheks tervikuks. Dirigent kujundab teose tempot, dünaamikat, karakterit ja üldist muusikalist kulgu ning aitab orkestril kõlada ühtse ansamblina.
Muusikud mängivad noodist. Igal pillil ja pillirühmal on oma partii, dirigendi ees aga asub partituur, kus on korraga nähtavad kõik orkestri partiid.
Millised pillid sümfooniaorkestris mängivad?
Sümfooniaorkestri pillid jagunevad tavaliselt nelja suuremasse rühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid ja löökpillid. Lisaks võivad orkestri koosseisu kuuluda ka harf, klaver, orel, tšelesta, saksofon või mõni muu pill, kui helilooja on selle teosesse kirjutanud.
Keelpillid
Keelpillid moodustavad tavaliselt sümfooniaorkestri kõige suurema pillirühma. Nende hulka kuuluvad:
viiul
vioola
tšello
kontrabass
Enamasti mängitakse keelpille poognaga, kuid keeli võib ka sõrmega näppida. Seda mänguvõtet nimetatakse pizzicato’ks.
Viiul on keelpillidest kõige kõrgema registriga. Vioola on viiulist veidi suurem ning selle kõla on madalam ja tumedam. Tšellot mängitakse istudes ning kontrabass on keelpilliperekonna kõige suurem ja madalama kõlaga pill.
Puupuhkpillid
Puupuhkpillide hulka kuuluvad näiteks:
flööt
oboe
klarnet
fagott
Lisaks kasutatakse sümfooniaorkestris nende pillide sugulasi, näiteks pikoloflööti, inglissarve, bassklarnetit ja kontrafagotti.
Puupuhkpillide nimetus pärineb ajast, mil suurem osa neist valmistati puidust. Tänapäeval võib mõni selle rühma pill, näiteks flööt, olla valmistatud hoopis metallist. Puupuhkpillide kõlavärv on väga mitmekesine ning sageli annavad just nemad orkestriteosele erilise värvi ja karakteri.
Vaskpuhkpillid
Vaskpuhkpillide hulka kuuluvad:
metsasarv
trompet
tromboon
tuuba
Vaskpuhkpillidel tekib heli mängija huulte võnkumisest huulikus. Nende kõla võib olla jõuline ja pidulik, kuid sama hästi ka pehme, soe ja tagasihoidlik.
Löökpillid
Löökpillide rühm on sümfooniaorkestris väga mitmekesine. Sinna kuuluvad näiteks:
timpanid
suur trumm
väike trumm
taldrikud
triangel
ksülofon
kellamäng
Löökpillid annavad orkestrile rütmilist jõudu, värvi ja sageli ka dramaatilist mõju. Mõnes teoses kasutatakse vaid mõnda löökpilli, teises võib löökpillimängijaid ja instrumente olla laval väga palju.
Kuidas orkester laval paikneb?
Orkestri ees seisab dirigent. Dirigendile kõige lähemal paiknevad tavaliselt keelpillid, nende taga puupuhkpillid ning veel tagapool vaskpuhkpillid ja löökpillid. Orkestri täpne paigutus ei ole siiski alati ühesugune. See võib sõltuda teosest, kontserdisaalist ja dirigendi kunstilisest nägemusest.
Esimeste viiulite rühma ees istub kontsertmeister. Ta on üks orkestri juhtivaid muusikuid ning oluline ühenduslüli dirigendi ja orkestri vahel.
Õppematerjal: ERSO
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ehk ERSO
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on Eesti vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester.
ERSO ajalugu algab 1926. aastast ning on tihedalt seotud Eesti ringhäälingu sünniga. Orkester kasvas välja Eesti Raadio juures tegutsenud väikesest ansamblist, mis mängis raadio algusaastatel otse-eetris saadete ja kõnede vahele muusikat. Aastate jooksul koosseis kasvas ning 1945. aastaks oli sellest kujunenud täiemõõduline sümfooniaorkester.
Tänapäeval kuulub ERSO koosseisu üle saja muusiku. Alates hooajast 2020/2021 on orkestri peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts. ERSO eluaegne aupeadirigent on Neeme Järvi ning audirigent Paavo Järvi.
ERSO kodusaal on Estonia kontserdisaal Tallinnas, kus orkester annab suure osa oma hooaja kontsertidest. Orkestri tegevus ulatub aga märksa kaugemale kui üks kontserdisaal või üks linn. ERSO esineb regulaarselt nii Eestis kui ka välismaal ning on andnud kontserte mitmetes maailma tunnustatud muusikakeskustes.
Oluline koht ERSO repertuaaris on nii klassikalise sümfoonilise muusika suurteostel kui ka Eesti heliloojate loomingul ja nüüdismuusikal. Orkester teeb koostööd väljapaistvate dirigentide ja solistidega Eestist ja mujalt maailmast ning on oluline Eesti muusikakultuuri tutvustaja rahvusvahelisel areenil.
Märkimisväärne osa ERSO tegevusest on ka salvestamine. Orkestri plaadistused on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning 2004. aastal tõi Paavo Järvi juhatusel valminud salvestis Eestile esimese Grammy auhinna.
Hooajal 2026/2027 tähistab ERSO oma 100. tegevusaastat. Sajandi jooksul on orkester olnud Eesti muusikaelu kujundaja, kandnud edasi sümfoonilise muusika traditsiooni ning toonud kuulajateni nii maailmaklassikat kui ka Eesti muusika uusi teoseid.
Õppematerjal: Peadirigent ja kunstiline juht
Kes on peadirigent ja kunstiline juht?
Peadirigent vastutab orkestri muusikalise töö eest. Ta juhatab kontserte ja proove ning töötab orkestriga selle nimel, et teose tõlgendus oleks terviklik ja läbimõeldud. Proovides tegeleb dirigent muu hulgas tempo, dünaamika, fraseerimise, balansside ja kõlaga.
Kunstilise juhi ülesanne on kujundada orkestri pikemaajalist kunstilist suunda. Ta osaleb repertuaari ja hooajakavade koostamises ning külalisdirigentide, solistide ja koostööprojektide valikus.
Kui peadirigendi ja kunstilise juhi roll on ühendatud, vastutab sama inimene nii orkestri igapäevase muusikalise töö kui ka pikemaajaliste kunstiliste valikute eest.
ERSO peadirigent ja kunstiline juht on Olari Elts.
Olari Elts on ERSO peadirigent ja kunstiline juht alates hooajast 2020/2021. Ta on rahvusvaheliselt tegutsev dirigent, kes on juhatanud arvukalt tuntud orkestreid Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Tema repertuaar ulatub klassikalisest sümfoonilisest muusikast nüüdismuusikani ning ta on töötanud ka ooperidirigendina.
Eltsi koostöö ERSOga algas 1998. aastal. Aastate jooksul on ta koos orkestriga juhatanud nii suuremahulisi sümfoonilisi teoseid kui ka paljusid Eesti heliloojate uudisteoseid. Eriline koht tema repertuaaris on Erkki-Sven Tüüri ja Heino Elleri loomingul. Koos ERSOga on ta Elleri muusikat nii esitanud kui ka salvestanud ning need salvestised on pälvinud tunnustust ka väljaspool Eestit.
ERSO ja Olari Eltsi viimaste aastate salvestuste hulka kuuluvad muu hulgas Erkki-Sven Tüüri kümnes sümfoonia ning Lepo Sumera esimene ja kuues sümfoonia, mis ilmusid 2025. aastal. Lisaks on Elts koos ERSOga salvestanud arvukalt teoseid Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi.
Eltsi eestvedamisel on ERSO pööranud tähelepanu ka uutele kontserdivormidele ja päevakajalistele teemadele. Tema algatusel on orkestri tegevusse lisandunud vestlusi, eelkontserte ja uusi kontserdisarju, nende hulgas „Audiospaa“. Ka praegusel hooajal jätkuvad peadirigendi eestvedamisel kontsertidele eelnevad vestlusringid.
Olari Eltsi tööd on tunnustatud mitmete preemiatega. Koos ERSOga pälvis ta 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia Heino Elleri muusika salvestuste eest. 2023. aastal sai Elts sama sihtkapitali aastapreemia ereda ja mitmekülgse kontserdihooaja ning lavastuse „Macbeth“ muusikalise kujundamise eest. 2025. aastal pälvis ta Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia.
Õppematerjal: Estonia kontserdisaal
Estonia kontserdisaal on ERSO kodusaal, kus orkester esineb kontserdihooajal pea igal reedel.
Kontserdisaal asub Estonia teatrihoones, mille projekteerisid Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone valmis 1913. aastal ning esimene kontsert uues saalis toimus sama aasta 7. septembril.
Teise maailmasõja ajal sai Estonia hoone tugevalt kannatada. 9. märtsi 1944. aasta pommirünnakus hävis suur osa hoonest. Taastamist alustati juba samal aastal arhitekt Alar Kotli juhtimisel ning kontserdisaal avati uuesti 1946. aastal.
Hiljem on saali korduvalt renoveeritud ja ajakohastatud. Tänapäeval toimuvad seal sümfoonia-, koori- ja kammermuusikakontserdid ning paljud teised pidulikud sündmused.
Kuigi Estonia kontserdisaal on ERSO kodusaal, ei ole see algselt ehitatud just sümfooniaorkestri jaoks. ERSO loodab, et tulevikus võiks Tallinnas olla uus kontserdimaja, kus orkestril oleks rohkem ruumi ning head võimalused nii kontsertideks kui ka proovideks.
