Maestro

Tulevased kontserdid Toimunud kontserdid Sarjad

„Maestro“ sari saab avalöögi oktoobris dirigent Gilbert Varga juhatusel, kelle eelmine esinemine ERSOga 2022. aasta veebruaris sai suure menu osaliseks. Varga tugevusteks on peetud selget ja elegantset dirigeerimistehnikat ning sügavat dünaamika- ja faktuuritunnetust, tänu millele toob ta orkestrist välja ka kõige peenemad nüansid. Kontserdi solist on prantslane Antoine Tamestit, kelle esituses kõlab Béla Bartóki vioolakontsert. Tamestit on praegusel ajal üks hinnatumaid vioolamängijaid kogu maailmas, tema lavapartneriteks on aukartustäratav nimekiri orkestreid, dirigente ja kammermuusikuid. Tamestit’ kasutuses on 1672. aastal valminud Antonio Stradivari vioola, mis on teadaolevalt esimene omataoline ning tänaseks vaid üks kümnest säilinud Stradivari vioolast. Instrumendil, mida on nimetatud lausa maailma parimaks, musitseerib Tamestit veatu tehnika ja rikkaliku tooniga.

Juba novembris saabub Eestisse šoti helilooja ja dirigent James MacMillan, kes oli möödunud aastal Bachtracki kõige enam esitatud elavate heliloojate nimekirjas kümnendal kohal. Kontserdi kava on kokku pandud hingedeajale mõeldes. Omaenda viienda sümfoonia kõrval on MacMillan ERSO kavasse valinud Arvo Pärdi ja Benjamin Britteni loomingu. Sarnaselt Pärdile on MacMillani loomingus oluline roll religioonil, küll aga on talle mõju avaldanud ka näiteks šoti rahvamuusika. Oma viiendas sümfoonias alapealkirjaga „Suur tundmatu“ teeb ta katse uurida muusikas Püha Vaimu müsteeriumi. Teose kooripartiis on Macmillan kasutanud sakraalseid tekste nii inglise, ladina, vana-kreeka kui ka heebrea keeles, mida sel kontserdil esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning Vox Clamantis.

Maikuus on ERSO ees orkestri eluaegne aupeadirigent Neeme Järvi, keda nii orkester kui ka publik alati rõõmuga tagasi ootab. Kavas on saksa muusika, täpsemalt Wilhelm Furtwängleri ning Paul Hindemithi looming. Furtwängler, keda peetakse üheks 20. sajandi parimaks dirigendiks, on oluliselt vähem tuntud heliloojana. Ta on kirjutanud kolm sümfooniat, neist ERSOga kõlav e-moll sümfoonia on ulatuslik neljaosaline hilisromantilises stiilis teos. Furtwängler avaldas muuhulgas 1930. aastatel toetust Hindemithile, esitades viimase loomingut ka pärast seda, kui natsid olid selle riigis keelanud. Hindemithi „Sümfoonilised metamorfoosid“ seob kavaga veel kolmandagi saksa helilooja, Carl Maria von Weberi, kelle teemadel teos põhineb. Helitöö oli esmalt kavandatud balletina, ent valmis 1943. aastal Ameerikas neljaosalise orkestriteosena.

„Maestro“ sari saab lõppakordi maikuus Olari Eltsi juhatusel. 2023/24 hooaeg möödub ERSO jaoks läbi aegade ühe suurima sümfonisti Gustav Mahleri loomingu tähe all. Sel kontserdil on kavas viies sümfoonia, mida Mahler viimistles kokku ligi kümme aastat. Erkki-Sven Tüüri töös oleva teise tšellokontserdi solist on Nicolas Altstaedt. Teos valmib ERSO, Bambergi Sümfoonikute ning Londoni Filharmoonia orkestri ühistellimusena ning Tallinnas kõlab üks selle esiettekannetest. Altstaedt on mitmekülgne ja nõutud artist, kes esitab nii solisti, dirigendi kui ka kammermuusikuna repertuaari, mis ulatub vanamuusikast nüüdisloominguni. Ta on esiettekandele toonud Esa-Pekka Saloneni tšellokontserdi ning lisaks Tüüri uuele kontserdile on saabuvatel hooaegadel tema tööplaanis veel Liza Limi ja Márton Illés’ uute kontsertide esiettekanded.

Kontserdisarja „Maestro“ toetab EPIIM

OSTA SARJAPILET