ERSO 100

Hea muusikaarmastaja!

1920. aastad olid Euroopas kiirete muutuste aeg. Tehnoloogia, linnastumine ja uued sidevahendid kujundasid ümber inimeste igapäevaelu. Noores Eesti Vabariigis, kus kujundati alles riiklikke ja kultuurilisi institutsioone, tähendas see ajastu ennekõike pilku tulevikku. Euroopa liikus massikommunikatsiooni ajastusse ning sümfooniaorkester oli kujunemas oluliseks rahvusliku eneseteadvuse kandjaks. Eesti kultuur soovis olla ühtaegu nii rahvuslik kui ka euroopalik.

Ringhääling ei olnud üksnes uus tehniline leiutis, vaid märk uuest maailmast, kus muusika võis hetkega ületada vahemaid ja jõuda iga kuulajani. Kui Euroopa õukonnaorkestrid sündisid monarhide patronaaži all ning 19. sajandi filharmooniaorkestrid kasvasid välja linnade kontserdikultuurist, siis 20. sajandi uus tulevikku vaatav orkester kujunes koos ringhäälingu tekkega. 
ERSO sündis selle optimismi keskel, otse-eetris. Raadiost kujunes kultuurilise mõju poolest justkui 1920ndate internet. Kui filharmooniaorkester kogus publiku enda ümber, siis raadioorkester kandis muusika publiku juurde.
Tänane ERSO, Eesti ainus suur sümfooniaorkester, kannab endas ainulaadset DNA-d: ühelt poolt filharmoonilise orkestri järjepidevust repertuaari hoidja ja tõlgendajana, teiselt poolt aga ringhäälinguorkestri rolli uue muusika, uute autorite ja uute kuulajate vahendajana.
 
Just neist kahest lähtekohast kasvab välja ka ERSO 100. hooaja programm. Juubelihooaja keskmes on orkester ise – tema muusikud, kõla ja lugu.
Algaval, meie jaoks pidulikul hooajal kõlavad just paljud neist klassikalistest sümfooniatest, mida orkester ise kõige rohkem armastab: Beethoveni viies, Dvořáki üheksas, Brahmsi teine, Sibeliuse teine ning Schuberti üheksas – justkui orkestri soovikontsert iseendale.

Juubelihooajal tõstame sümfoonia kõrval esile just 20. sajandi alguses tuule tiibadesse saanud žanri – orkestrikontserdi. Kui sümfoonia keskmes on helilooja arhitektuuriline mõte ja muusikaline arendus, siis orkestrikontsert tõstab esile orkestri enda – tema kõla, värvid, virtuoossuse ja isikupära. Mängime selle žanri olulisemaid teoseid, Bartóki ja Lutosławski orkestrikontserte, aga ka Stravinski ja Štšedrini omi.

Lisaks orkestrikontsertidele saavad sel hooajal erilise tähelepanu orkestri oma solistid. Juubelihooaja jooksul astuvad üles eri pillirühmade kontsertmeistrid, viiulist kontrabassini ning flöödist tuubani, nii soolo- ja topeltkontsertides kui ka kammermuusikakoosseisudes.

Kolmanda juubeliteemana tõstame esile dirigendid, kes on orkestri arengut kõige enam mõjutanud. Olav Roots rajas 1930. aastatel detailitäpse interpretatsioonitraditsiooni mitte ainult orkestrimuusikas, vaid kogu Eesti muusikakultuuris. Roman Matsov pani aluse ERSO Šostakovitši esitustraditsioonile ning orkestri Beethoveni-käsitlusele, mis toetus Euroopa sõjaeelse interpretatsioonikultuuri parimatele eeskujudele. Peeter Lilje muusikalise mõtte sügavus ning eriti tema Sibeliuse ja Brahmsi tõlgendused on jäänud paljudele muusikutele ja kuulajatele etaloniks. Arvo Volmer juhtis ERSO edukalt läbi 1990. aastate keerulise üleminekuaja ning taastas orkestri rahvusvahelise haarde. Ja loomulikult the one and only Neeme Järvi, kelle erakordne loominguline energia on kujundanud ERSO nägu aastakümneid ning kes on jätkuvalt suurepärases vormis.
 
ERSO juubelihooaja fookuses avaneb ka Eesti muusikakultuuri laiem geograafia, mis ületab riigipiire. Kultuuriline Eesti on alati olnud suurem kui poliitiline Eesti.

Ühe fookusena keskendub hooaeg kodumaa piirdest väljaspool loodud Eesti heliloomingule. Eduard Tubina, Udo Kasemetsa, Jüri Reinvere ja paljude teiste kõrval kõlavad Eestis sündinud või Eestiga seotud heliloojad, kelle loominguline identiteet on kujunenud teistes kultuuriruumides, nagu Nikolai Lopatnikoff ja Kunda linnas sündinud Knudåge Riisager.

Tänapäeval on Eesti muusikakultuur elav ja rahvusvaheline ning see peegeldub ka ERSO juubelihooajas. Algav hooaeg toob kuulajateni esiettekanded heliloojatelt Mirjam Tally, Lembit Beecher, Madli Marje Gildemann ja Mihkel Kerem. Lisaks kõlab hooaja jooksul ERSOga tihedalt seotud heliloojate – Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi ja Lepo Sumera – looming, kelle teosed on olulisel määral kujundanud orkestri kõla ja identiteeti.

Juubelihooajal jätkab „Audiospaa“ avastusretke uutesse kontserdipaikadesse, tuues kuulajad Kai kunstikeskusesse, Kruiisiterminali, loodusmajja Taru ja Lennusadamasse, et alateadvuses hakkaks kinnistuma mõte kontserdisaalist mere lähedal. Neli kontserti mere ääres pakuvad ainulaadset võimalust kogeda muusikat erakordsetes ruumides ja erilises atmosfääris.
Jätkuvad kammermuusikasarjad MUBAs ja Kadriorus ning loomulikult ka järjest populaarsemad lõunakontserdid.

Ja nüüd kõige tähtsam – SAJANDI PIDU!
8 päeva. 9 kontserti. 6 saali. 100 aastat ERSOt.
Juubelihooaja kulminatsiooniks on 13.–20. novembrini toimuv „Sajandi pidu“, ERSO 100. sünnipäevale pühendatud festival.
Festival avatakse Neeme Järvi juhatusel Haydni 100. sümfooniaga, sellele järgnevad kammerkontserdid MUBAs, loodusmajas Taru ja Kadriorus. Taaselustame ajaloolise stuudiokontserdi ning pidustused kulmineeruvad kolme suure juubelikontserdiga Estonia kontserdisaalis.

ERSO sada aastat on lugu orkestrist, mis on kasvanud koos Eestiga ning loonud meie esitustraditsiooni ja kuulamiskultuuri. Ta on olnud oma ajaga otse-eetris ja kõnetanud seda hetke, milles ta parasjagu kõlab. Mina tänan sind, ERSO – meie kõigi nimel, aga ennekõike tänuliku kuulaja ja muusikaarmastajana.
 
Olari Elts
ERSO peadirigent ja kunstiline juht