Kontserdisari „Amadeus“ teeb ka sel hooajal kummarduse Wolfgang Amadeus Mozartile, tema kaasaegsetele ja järgijatele. Sarja avakontsert on ERSO jõulukontsert, mis on möödunud hooaegadel osutunud kontserdiaasta üheks kõige menukamaks õhtuks. Sel hooajal on jõulukontserdi kavas Mozarti kontsert flöödile, harfile ja orkestrile. Soleerivad kaksikõed Susanne Rull flöödil ja Lisanne Rull harfil. Samuti kõlab Mozarti 34. sümfoonia, mis on tema viimane Salzburgis valminud sümfoonia. Kavas on veel Reynaldo Hahni avamäng „Mozart“, mis pärineb helilooja samanimelisest muusikalisest komöödiast Sacha Guitry tekstile. Teos räägib Mozarti kujuteldavast rännakust Pariisis. Maurice Raveli loomingust kõlab kontserdil süit „Minu hane-ema“. Iidse prantsuse kombe kohaselt nimetatakse hane-ema(kese)ks lastele muinaslugusid pajatavat hoidjat. Raveli muinasjutupiltide muusikat iseloomustab ühelt poolt lihtsus, teisalt pea ebamaine ilu. Kontserti juhatab Olari Elts.
Veebruaris on orkestri ees noor dirigent Henri Christofer Aavik, kes tegi ERSO debüüdi 2024. aasta aprillis. Wolfgang Amadeus Mozarti viimaste aastate üks meelisinstrumente oli klarnet. Klarnetikontsert on Mozarti viimane lõplikult valminud instrumentaalkontsert, mille ta komponeeris klarnetivirtuoos Anton Stadlerile. Kontsert on ka tänapäeval üks olulisemaid teoseid klarnetistide repertuaaris. ERSO ees esitab teose sel kontserdil Londoni Sümfooniaorkestri klarnetirühma kontsertmeister Sérgio Pires. Õhtu teises pooles tuleb esitusele Ludwig van Beethoveni teine sümfoonia. Beethoveni teist sümfooniat nähakse hilisema loomingu taustal tavaliselt kui ettevalmistust, millel on veel palju ühist Haydni ja Mozartiga. Hoolimata helilooja hingelisest kriisist on teos heroilise karakteriga, täis päikesepaistet ja vitaalsust. Kontserdi avab Mozarti ja Beethoveni kaasaegse itaalia helilooja Giovanni Paisiello „Sinfonia funebre“.
„Amadeusi“ sarja kolmandal kontserdil on ERSO ees pianist William Youn ja dirigent Mario Venzago. Kriitikud on nimetanud Youni poeediks klaveril, kelle briljantne puudutus võimaldab tal avastada muusika hingelisi sügavusi. Eriti kõrgelt on hinnatud tema Schuberti salvestised, ent ta on muu hulgas salvestanud ka näiteks kõik Mozarti klaverisonaadid. ERSOga esitab ta Wolfgang Amadeus Mozarti üheksanda klaverikontserdi. Mario Venzago on oma pika karjääri jooksul töötanud Berni, Indianapolise, Göteborgi, Baski, Baseli, Grazi ja mitmete teiste sümfooniaorkestrite peadirigendina. Viimasel ajal on ta pühendunud ka komponeerimisele. ERSOga tulevad esitusele tema „Koraalivariatsioonid“. 2024. aastal möödub 200 aastat helilooja Anton Bruckneri sünnist. Tema loomingust tuleb ettekandele kolmas sümfoonia, mis on pühendatud Richard Wagnerile ja seeläbi tuntud ka kui „Wagneri“ sümfoonia.
Aprillis musitseerib ERSOga poola viiuldaja Maria Włoszczowska, kelle mitmekülgne tegevus hõlmab esinemisi nii solisti, kontsertmeistri kui ka kammermuusikuna. Kavas on Ludwig van Beethoveni viiulikontsert – esimene monumentaalne teos selles žanris, mis rajas teed hilisematele romantilistele viiulikontsertidele. Komponeerimisel võttis ta eeskujuks prantsuse viiulikooli esindajate stiili ning kasutas neile omaseid virtuoosseid mänguvõtteid, samuti revolutsiooniaastate prantsuse muusikas populaarseid marsirütme. Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust tuleb ettekandele tema 29. sümfoonia. 18-aastase helilooja kirjutatud teos on tema varase loomingu seas üks silmapaistvamaid, kõneledes kompositsioonilisest meisterlikkusest. Sümfoonia kõrval on kavas üks Mozarti hilisemaid teoseid „Adagio ja fuuga“ c-moll, milleks sai ta inspiratsiooni uurides Johann Sebastian Bachi kontrapunktitehnikat, mis teoses ka selgelt peegeldub.
Kontserdisarja „Amadeus“ toetab RADISSON COLLECTION HOTEL, TALLINN
- 20.12.24 kell 19:00 - Estonia kontserdisaal
- 19.12.24 kell 19:00 - Oru kultuurisaal
- 07.02.25 kell 19:00 - Estonia kontserdisaal
- 07.03.25 kell 19:00 - Estonia kontserdisaal
- 04.04.25 kell 19:00 - Estonia kontserdisaal