ESTERSO FILMIFESTIVAL. Kolmveerandsajand ERSO-ga: 1 ja 2
Programme
„Kolmveerandsajand ERSO-ga“ 1. ja 2. osa
Dokumentaalsari
Autorid: Maia Lilje, Eva Potter
Režissöör: Karin Nurm
Eesti Televisioon, 2001
I osa: 1926–1960
II osa: 1960–1975
Seansi kestus: 2 h
Eesti keeles
Piletid peagi müügis!
Sügiskuude seitsmel neljapäeval kell 18.00 saab kino Artise väikeses saalis vaadata muusikadokumentaale ning tele- ja videosalvestisi, milles ERSOl on kaalukas roll. Iga seansi eel kõlab lühike sissejuhatus filmi ja selle tausta kohta.
„Kolmveerandsajand ERSO-ga“ kaks esimest osa jälgivad Eesti esindusorkestri kujunemist 1926. aasta väikesest ringhäälinguansamblist kuni 1975. aastani, mil orkester astus publiku ette Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri nime all. Selle peaaegu poole sajandi sisse mahuvad nii professionaalse sümfooniaorkestri sünd kui ka Eesti ajaloo järsud murrangud. 1930. aastatel kasvab orkester koos siinse muusikaeluga ning Olav Rootsi käe all kujuneb välja iseseisev suur sümfooniaorkester. Seejärel tulevad okupatsioonid ja sõda: muusikud satuvad eri pooltele rindejoont, repertuaari kujundavad poliitilised keelud ning 1944. aasta märtsipommitamises hävivad koos Estonia ja ringhäälingu stuudiotega noodikogu ning arhiiv. Ometi orkestri töö jätkub.
Sõjajärgsetel aastatel ehitatakse orkester taas üles. Roman Matsovi ajal jõuavad Tallinnas ettekandele Šostakovitši sümfooniad, vaimulikud suurvormid ning Stravinski ja uusviini koolkonna muusika. 1960. aastatel tuleb Eesti muusikasse uus põlvkond: orkestri ette astub Neeme Järvi ning kõlama hakkavad Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Arvo Pärdi ja teiste uued teosed. Taastatakse sõjas hävinud noodikogu, tihenevad sidemed Eduard Tubinaga ning orkestrist saab järjest olulisem uue Eesti muusika esitaja ja salvestaja.
Arhiivikaadrite ja muusikute endi mälestuste kaudu avaneb korraga nii ühe orkestri kujunemislugu kui ka pool sajandit Eesti muusika- ja kultuuriajalugu.