ENGViiulikontsert
Detsembris valmistub ERSO kontserdireisiks Lõuna-Euroopasse, kus tähistatakse orkestri 99. sünnipäeva. Enne veel antakse tuuri kavaga kontsert Tallinnas, kus õhtu avab Arvo Pärdi igihaljas „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“. Kontserdi keskmes on Jean Sibeliuse looming. Hollandi viiuldaja Simone Lamsma esituses kõlab viiulirepertuaari üks olulisemaid proovikive, Sibeliuse viiulikontsert. Õhtu teises pooles tuleb esitusele helilooja teine sümfoonia. Itaalias, Veneetsia lahe äärses mägises Rapallos komponeeritud teos on mõjutatud lõunamaisest valgusest.
2024. aastal ERSO ees debüüdi teinud prantsuse dirigent Pierre Bleuse naaseb Eestisse veebruaris. Ka kontserdi kava kulgeb prantsuse muusika tähe all. Õhtu avab orkestriversioon Maurice Raveli klaverisüidist „Couperini haud“, mis järgib barokksüidi ülesehitust. Neoklassitsistlikul lainel jätkub õhtu Igor Stravinski viiulikontserdiga, mille solist on Liya Petrova. Veel on kontserdil kavas Emmanuel Chabrier’ kuulsaim orkestriteos, rapsoodia „Hispaania“. Õhtu lõpetab Claude Debussy koreograafiline poeem „Jeux“, mis esietendus 1913. aastal balletina.
Märtsi lõpus naaseb ERSO ette viiuldaja Viviane Hagner. Ettekandele tuleb ühe maailma enim esitatava elava helilooja Unsuk Chini esimene viiulikontsert. Struktuurilt klassikaline teos pakub solistile väljakutset erakordselt nõudliku viiulipartii näol. Kontserdi avab eesti helilooja Maria Kõrvitsa uudisteos, mis valmib ERSO tellimusel. Kontserdi teine pool kulgeb aga Itaalia radadel. Olari Eltsi juhatusel esitab orkester Franz Schuberti „Avamängu itaalia stiilis“ ja Felix Mendelssohni „Itaalia“ sümfoonia, millest üks on inspireeritud itaalia ooperist, teine aga Itaalia reisist.
Aprillis toimub Eestis ülemaailmne konverents klassikalise muusika artistide mänedžeridele (IAMA). Sel puhul on peadirigent Olari Elts kokku pannud kontserdikava, mis on fokusseeritud eesti muusikale ja muusikutele. Särava viiuldaja Hans Christian Aaviku esituses kõlab Erkki-Sven Tüüri teine viiulikontsert alapealkirjaga „Ingli osa“. See võib helilooja sõnul tähistada kõike mittevajalikku, millest inimene oma küpsemise käigus vabaneb. Seejärel kõlab eesti ühe olulisema sümfooniku Lepo Sumera teine sümfoonia. Kontsert on ühe poolega ja ilma vaheajata.