Poeet, haara lauto. ERSO kammerkontsert Jõgeval

kava

Mihhail Glinka
Sonaat vioolale ja klaverile

Rebecca Clarke
Sonaat vioolale ja klaverile

Kontserdi pealkiri on võetud Clarke’i Sonaadi epigraafist, Alfred de Musset’ luuleridadest: “Poeet, haara lauto: nooruse vein käärib jumala soontes sel ööl.” See hingeseisund täis vaimustust ja väge, mis on võimeline meid kujutlusvõime maalitud maailmadesse kandma, iseloomustab hästi mõlemat sonaati.

Selle kava mõlemad autorid on mõnes mõttes esimesed. Mihhail Glinkat võib nimetada vene rahvusliku muusika isaks. Vahest just asjaolu, et kuni kümnenda eluaastani oli ta klassikalisest muusikakogemusest täiesti puutumata, võimaldas tal leida omaenda isikupärast ja järgmistele põlvedele teedrajavat käekirja. Glinka loomingus kohtuvad lapsena kuuldud kirikukellade dissonantsid ja lihtsakoelised talupojalaulud mõjutustega itaalia ja saksa muusikast, mis talle esmalt aadlisalongides ning seejärel pikkade Euroopa-reiside jooksul omaseks sai. Vioolasonaat on üks autori esimesi küpseid teoseid, kirjutatud veel peaaegu amatöörina. Sellegipoolest on tegemist ühe kauneima ja armastatuima vioolasonaadiga.

Rebecca Clarke oli üks esimesi naisi, kel õnnestus orkestrandi, kammermuusiku ja heliloojana meeste maailmas iseseisvalt läbi lüüa. Olles ise suurepärane vioolamängija, oskas ta ka heliloojana oma pillist parimat välja võtta. Clarke’i Sonaat on äärmiselt sugestiivne teos, mis kasvatab fantaasiale tiivad ja kannab kuulaja maagilistele heliväljadele.