Läänemere festivali avakontsert Baltikumi aastal
02. september 2011.
Käesolev aasta on Rootsis kuulutatud Baltikumi aastaks. Seetõttu oli ka tänavuse 27. VIII – 4. IX toimuva Läänemere festivali (Östersjöfestivalen) pidulik avakontsert pühendatud Baltimaade iseseisvuse taastamise kahekümnendale aastapäevale. Kontsert Stockholmis toimus ka samal kuupäeval – 27. augustil, mil Rootsi oli omal ajal Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumist tunnustanud. Sel puhul esinesid Baltimaade muusikud: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel, osalesid ka Läti Raadio koor, Eesti Rahvusmeeskoor ja Leedu tütarlastekoor Liepaitės ning kõlas eesti, läti ja leedu muusika. Kontserdi eel korraldati omaaegse Balti keti eeskujul Vabaduse kett Berwaldhalleni kontserdimaja ees Strandvägeni kaldapealsel. Kontserti austasid kohalviibimisega Rootsi kuningas Karl Gustaf XVI ja kuninganna Silvia ning mitmete riikide valitsuste ja diplomaatiliste korpuste esindajad.
Festivali avakõnes sõnas Berwaldhalleni direktor Michael Tydén, et festivali korraldajad usuvad muusika jõusse. Tydén sõnas, et muusika peab olema kõrgemate eesmärkide teenistuses. Ta lisas, et festivali eesmärk on luua platvorm Balti riikide vaheliseks kommunikatsiooniks. Läänemere festivali algatasid kaks dirigenti – Esa-Pekka Salonen ja Valeri Gergijev, et tutvustada laialdasemalt Läänemere-äärsete rahvaste muusikakultuuri ja interpreete. Pidustused toimuvad nüüd juba üheksandat korda ja tänavustel pööratakse suurt tähelepanu noortele muusikutele. Etteruttavalt võib öelda, et järgmisel aastal võetakse luubi alla noorte heliloojate looming.
Festivalil esinesid nimekate koosseisude kõrval Rootsi Rahvuslik Noorteorkester, kes esitas 28. augusti õhtul Tõnu Kaljuste dirigeerimisel Arvo Pärdi Sümfoonia nr 3; Kristjan Järvi dirigeerimisel esines Balti Noorte Filharmooniaorkester (BYP – Baltic Youth Philharmonic), kelle ülehomne kontsert Tallinnas avab Nargeni festivalil Arvo Pärdi päevad, ning tutvustati ka poola orkestrit I, Culture Orchestra, kus kaasatud muusikuid Ukrainast, Armeeniast, Georgiast jm.
Avakontserdil esinenud tütarlastekoor Liepaitės moodustati Vilniuses 1994. aastal (koosseisus laulavad muusikakooli tavaõppe läbinud 14–17 aastased tütarlapsed) ning on kontserte andnud mitmel pool Euroopas. Koor esitas leedu rahvalaulu „Vaikne-vaikne õhtukene”, („Tylus, tylus vakarėlis”) sisenedes Berwaldhalleni kaljusse ehitatud saali ning seeläbi ühendades mõttekaarena kontserdil kõlava muusika idee fuajees üles pandud Balti riikide teemalise väljapanekuga. Näitusel on eksponeeritud valdavalt suureformaadilised emotsionaalsed fotoülesvõtted Läti ja Leedu vabanemise ajast. Eesti Instituudi näitus annab ülevaade eesti ajaloost ja inimestest ajavahemikul 1917–2011.
ERSO esitles oma kõlapilti Tõnu Kaljuste käe all Mikalojus Konstantinas Čiurlionise sümfoonilise poeemiga „Meri”. See 1907. aastal valminud orkestriteos on üks tuntumaid Čiurlionise loomingus. Tema muusika kavvavõtmine haakus kenasti kontserdi sümboolse tähendusega: oli ju Čiurlionis 1918. aasta iseseisvumise ajal oluline figuur Leedu ühiskonnas, teda loetakse ka leedu klassikalise kunsti ja muusika alusepanijaks. Poolas ning Leipzigis õppinud helilooja poeem „Meri” meenutas mulle oma faktuuri ja traditsioonilisest muusikast inspireeritud rütmikäsitluse poolest veidi Janáčeki loomingut. Čiurlionise kujundlikus helimaalingus rullusid mõnusast tuulest kantud vahused lained üle Berwaldhalleni saali.
Paistis, et ERSO tundis ennast Berwaldhalleni saalis küllaltki mugavalt, sest sealne akustika ei ole orkestrile võõras. Viimastel aastatel on samas saalis kontserte antud kolmel korral – Arvo Volmeri, Paavo Järvi ja Olari Eltsi dirigeerimisel.
Noil kontsertidel on esitatud eesti heliloojate Tubina, Tüüri ning Tulevi loomingut. Tõnu Kaljuste oli valinud kontserdi keskseks teoseks Arvo Pärdi 2003. aastal valminud ulatusliku helitöö „In principio” segakoorile ja orkestrile. Teose ettekandel osalesid kõik sel päeval Berwadhallenis esinenud koorid, kes musitseerisid ka Ludwig van Beethoveni Goethe sõnadele loodud kantaadis „Merevaikus ja õnnelik sõit” („Meeresstille und glückliche Fahrt”).
Rõõm oli kontserdil taas kuulda Läti Raadio koori, mille tegevust juhivad 1992. aastast peale edukalt Sigvards Kļava ja Kaspars Putniņš. Koori põhikoosseisus laulab kakskümmend viis lauljat ning vajadusel koosseisu laiendatakse või tihendatakse, kuna aeg-ajalt laulab koor ka ansambli koosseisule kirjutatud renessansiaegset repertuaari. Kļava dirigeerimisel kõlas olulisima läti helilooja Pēteris Vasksi teos „Tihase sõnum” („Tomtit’s Message”) – koori kõla oli ühtlane, ümar, faktuur kõlas selgelt ja läbipaistvalt. Eesti Rahvusmeeskoor tutvustas rootsi publikule Veljo Tormise teost „Kolm mul oli kaunist sõna”, dirigeeris Andrus Siimon ning flöödil soleeris Mihkel Peäske. Kontserdi lisaloona elustati helipilt aastast 1991 ning Tõnu Kaljuste juhatas kolme koori ja ER SO ees läti helilooja Boriss Rezņiksi Balti keti ajal loodud kolmekeelset laulu „Ärgake, Baltimaad!”.