Birgitta festivaliga algab Pirital aeg armastada

12. august 2009.
„Aeg otsida… ja aeg armastada,” kõlab Pirita kloostri müüride vahelt. Müürid aitavad taas luua teatrilummust, olles kulissideks ühe eesti paari armastusloole.

Rütmikas, sünge, kohati paha-endeline muusika vaheldub vabastava meloodiaga. See on Tauno Aintsi muusika. Meeskoor käratab Leelo Tungla sõnadega: „Aeg on karm, aeg on julm, aega üldse ei ole.” Ja lavastaja Mare Tomminga edasiarendus siit: just nüüd peame leidma aega, et näha inimest enda kõrval. Mida teha, et ei närbuks me Eesti? „Usaldame noori,” ütleb lavastaja. Ja andis video tegemise noortele.

Tulemus on ülesraputav. Näitab, et oleme kuristiku serval. Mida teha? „Usaldame noori,” ütleb lavastaja uuesti. Noormees ja neiu kohtuvad tiigi (laval on tõeline tiik) ääres, kuhu neiu end hommikul värskendama tuleb. Armuvad ja saavad korraga 30 last – terve poistekoori. Näha on elu ise kogu oma ootamatuses ja värvikuses – laval on armastusstseene, sünnitust ja surma.

Sümfooniaorkestri võimsatele löökpillikärgatustele sekundeerivad kloostri ümbert kostvad ehitushääled. Teisipäeval on plats autosid täis, mehed jooksevad. Lisaks tavaehitusele tuuakse sel aastal kloostri maa-alale terve köök. Restorani Ribe pakutav õhtusöök valmib kohapeal. Pirital hakkavad endale süüa tegema ka lõpuõhtu kangelased – 22 Taiwani löökpilli- ja võitluskunstide meistrit.

Aga enne taivanlasi muutuvad kloostrimüürid „Luikede järve” kuningalossiks, „Spartacuse” Rooma imperaatori paleeks, „Romeo ja Julia” hauakambriks, „Falstaffi” lõbustuste oaasiks ja mustanahalise gospellaulja Joan Faulkneri taustaks. Eriline tähelepanu on Giordano „Siberil” – itaalia helilooja kaunis hilisromantiline muusika, Dmitri Bertmani kirglik ja alltekstirohke lavastus. „Aknad on kõik kinni saadud ja nii on sel aastal oluliselt soojem,” viskab Tallinna filharmoonia direktor Jüri Leiten käigupealt uudise korraldusliku külje kohta.

http://www.epl.ee/artikkel/475444