SANDERLING JA ŠOSTAKOVITŠ

kava

Kontserdisarja “Maestro” IV kontsert

Dmitri Šostakovitš
Tšellokontsert nr 2         36′
Sümfoonia nr 11 (“1905”) g-moll         60′

Avaldame “Maestro” kontserdisarja lõppkontserdiga toetust Ukrainale, samuti Venemaal Vladimir Putini sõjategevuse vastu protestijatele. Kontserdil kõlab XX sajandi suurima sümfonisti Dmitri Šostakovitši muusika. Šostakovitši elu ja looming on ehe näide sellest, kui tugeva surve ja diktatuuri, hirmu ja ähvarduste all elas Nõukogude Liidus kultuurieliit. Diktatuur ja totalitarism kuuluvad kokku ka XXI sajandi Putini Venemaaga.

ERSOst mitteolenevatel põhjustel on muutunud nii kontserdi dirigent kui ka solist. Michail Jurowski asemel tuleb 4. märtsil orkestrit juhatama Thomas Sanderling ning Aleksandr Rammi asemel astub lavale tšellist Marc Coppey.

Thomas Sanderling on teinud oma pika karjääri jooksul tihedat koostööd väga paljude maailma parimate hulka kuuluvate orkestrite ja ooperiteatritega. Tema isa, legendaarne dirigent Kurt Sanderling oli Leningradi Filharmoonikute dirigent ning tegi tihedat koostööd Dmitri Šostakovitšiga. 1940-1950ndatel aastatel käis Kurt Sanderling kaheksal korral juhatamas ka Eesti Raadio sümfooniaorkestrit, praegust ERSOt. Leningradis sündinud Thomas Sanderling on dirigeerimise erialal lõpetanud Berliini Hanns Eisleri muusikakõrgkooli ning vaid 24-aastaselt sai ta Saksamaal Halle Ooperi muusikajuhiks.

Thomas Sanderling suhtles aastaid tihedalt Dmitri Šostakovitšiga, esmasalvestas ning juhatas mitme tema teose Saksamaa esmaettekandeid. Koos ERSOga toob ta ettekandele Šostakovitši 1957. aastal loodud 11. sümfoonia, milles kajastuvad 1905. aasta sündmused Venemaal. Ajalugu paraku kordub ning toonased teemad on taas aktuaalsed. “Meie perekonnas kõneldi sageli 1905. aasta revolutsioonist. Mina sündisin küll hiljem, kuid need jutud vormisid otsustavalt minu kujutlusi,” räägib Dmitri Šostakovitš oma ühe kõige antagonistlikuma sümfoonia tagamaadest Solomon Volkovi koostatud mälestusteraamatus “Tunnistus“ (1979). “Vanemaks saades lugesin ma palju sellest, kuidas kõik oli juhtunud. Mulle tundub, et see oli pöördepunkt – rahvas lakkas uskumast tsaari. Vene inimesed on alati sellised: nad usuvad ja usuvad, kuid ühtäkki tuleb lõpp. Ja nendel, kellesse rahvas enam ei usu, läheb halvasti. /…/ Tundub, et Venemaa ajaloos kipuvad paljud asjad korduma.”

Solistina on ERSO ees rahvusvaheliste konkursside laureaat, 1988. aasta Leipzigi Bachi konkursi võitja tšellist Marc Coppey. Yehudi Menuhini ja Mstislav Rostropovitši isiklikku tuge ja soosingut tunda saanud Marc Coppey kuulub praeguse aja juhtivate tšellistide hulka maailmas. Esile on tõstetud nii tema ülesastumisi solistina kui ka ulatuslikku ja oma valdkonda avardavat tegevust kammermuusikuna. Lisaks on ta kontserdilavadel nõutud ka dirigendina. Leipzigi konkursi võidule järgnesid õige pea kaalukad debüüdid Pariisis ja Moskvas koos Yehudi Menuhini ja Viktoria Postnikovaga ning esinemine Mstislav Rostropovitši isiklikul kutsel Eviani festivalil. Nii sai alguse muljet avaldav soolokarjäär, mis tõi kaasa koostöö paljude maailma parimate hulka kuuluvate orkestrite ja dirigentidega. 2014. aastal pälvis ta Prantsuse kultuuriministeeriumi kirjanduse ja kunstide ordeni.

Kontserdi korraldaja ERSO.