ARVUSTUS | Püüd paremasse maailma. Kristiina Poska ja Triin Ruubel olid ERSO ees tundlikud ja põhjaniminevad

27. aprill 2023.

Ia Remmel, Eesti Päevaleht

ERSO kontsertidel on alati hea meel näha pilgeni täis saale. ERSO kontserdipäev on reede ja kontserdile tulek on meeldiv punkt töönädalale, ärakäik ilusamasse maailma. Suure sümfooniaorkestri kontserdid on läbi aegade olnud midagi ajatult püsiväärtuslikku, ERSO esitleb kontserte kutsuvalt oma läbimõeldud abonementidega. Nii jõuab suure muusika sõnum kuulajani.

Nii oli see ka 14. aprillil kontserdil „Distant Light“ – „Kauge valgus“, mis oma pealkirja sai Läti helilooja Pēteris Vasksi juba kultusteoseks kujunenud viiulikontserdist „Kauge valgus“ („Tālā gaisma“). ERSO ees oli sel õhtul üks meie tunnustatumaid dirigente Kristiina Poska ja solist oli orkestri enda kontsertmeister Triin Ruubel.

Värvikas orkestrikasutus

Kava esimeses pooles kõlas nüüdisaegne muusika, aga kontserdi teises pooles Dvořáki tuntud sümfoonia nr 9 „Uuest maailmast“. Esimene teos oli Ülo Kriguli orkestri lühivormina loodud „Chordae“, valminud 2013. aastal Paavo Järvi ja Eesti festivaliorkestri tellimusel. „Chordae“ on kompaktne, rütmikas ja heade muusikaliste arendustega teos. Pealkiri võiks tähendada kas akordi või ka pillikeelt ning teose aluseks ongi helilooja vihjena antud sõnul üks põhiakord, mis võtab partituuris eri kujusid ja vormub erisugusteks faktuurideks. Orkestrikasutus siin loos oli värvikas ja mitmekülgne ning teos oli vormiliselt selge ja hea kuulata.

Läti helilooja Pēteris Vasksi arvukas loomenimekirjas on viiulikontsert „Kauge valgus“ üks tema kõige rohkem esitatud teoseid. Kirjutatud Läti tippnime Gidon Kremeri tellimusel, haarab see teos tõesti väga põhjalikult viiuli mänguvõimalusi nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Vasks on Lätis samas staatuses kui meil Pärt: etableerunud helilooja-ikoon. Sarnane on ka nende lähtetaust: Nõukogude ajal represseeritud, Vasks on vaimuliku poeg, Pärt emigreerus Eestist. Muusikas valitseb mõlemal vaimse, ideaalse otsing.

Hingekeeli puudutav teos

„Kauge valgus“ on kontserdina väga ulatuslik, ligi 35-minutine, sisaldades äärmisi kõrgusi haaravaid ülivaikseid flažolette – kui kõrgete tähtede kahinat ja heitleva närvikavaga intensiivseid kadentse. Kadentsid on kogu partituuris pikad ja arendatud, haarates kolmel korral kogu muusikalise aja solisti kätte. On orkestriga ühtseid voogavaid keelpilliosi, lausa endisaegse iluga meloodiaid, tantsulisi (rahvatantsulisi) teemasid.

See on tõsine, hingekeeli puudutav ja hinge välja valav teos ning see leidis endale dirigent Kristiina Poskas, ERSO-s ja solist Triin Ruubelis suurepärased esitajad: tundlikud, põhjaniminevad, ülimalt täpselt kogu partituuri valdavad ning dirigent ja solist mõlemad plahvatuslikult intensiivsed selle muusika kohati piinleva iluga kaasa minnes. Triin Ruubelile on muusikuna omane jäägitu teosesse minek. Sellega loob ta intensiivse omaruumi, mis lülitab välja tavareaalsuse ning tõmbab kuulajad jõuliselt oma ringi. See on tema individuaalselt ainulaadne omadus, millega võiks ta interpreedina aina rohkem tähelepanu võita. Samuti on talle esitajana omane ka ülim tundlikkus, esituselementide nüansirohkus. Vasksi teost jälgides tekkis soov kuulda Triin Ruubelit solistina taas mõnes suures romantilises kontserdis ja ehk kõige rohkem just Brahmsi viiulikontserdis.

On suur asi, et saame Eestis kuulda ja näha nii järjepidevalt dirigeerimas Kristiina Poskat. Tema koduorkester on praegu Flandria sümfooniaorkester (Symfonieorkest Vlaanderen) ja ta on samuti Läti rahvusliku sümfooniaorkestri peakülalisdirigent. Euroopas seisab ta tõusvalt väga nimekate orkestrite ees, nagu Amsterdami Concertgebouw’ orkester, Prantsuse rahvuslik orkester, BBC filharmooniaorkester ja BBC Šoti sümfooniaorkester, Stockholmi kuninglik filharmooniaorkester jpt. Tema ülima põhjalikkusega läbi viidud kontserti oli nauding kuulata. Kristiina Poskal on väga täpne, ilusa joonega dirigendikäsi, oli tunda põhjalikku interpretatsioonilist tööd kõigis teostes, samuti on tal väga hea kontakt orkestrantidega ja loomulikult solistiga, just ka dirigendi silmside, mis nii palju juurde annab.

Kontserdi teise poole teose, Dvořáki tuntud sümfoonia nr 9 „Uuest maailmast“ dirigeeris Poska peast. Kõrgetasemelised dirigendid teevad seda aeg-ajalt, aga meil ei ole seda kuigi sageli nähtud. Peast dirigeerimine annab suurema interpretatsioonilise vabaduse ning loomulikult veel intensiivsema ja lähedasema kontakti orkestrantidega.

Perfektne sümfoonia haldamine

Kogu sümfoonia vältel oli teos Poskal perfektselt hallatud. Dvořáki 9. sümfoonia on seotud helilooja Ameerika ajajärguga – selle tõttu ka alapealkiri „Uuest maailmast“. Ta oli New Yorgis sinna vast asutatud riikliku konservatooriumi direktor. Dvořáki sümfonismile on omased eredad, karakteersed meeldejäävad teemad, neist selles sümfoonias kõige kuulsam ehk II osa inglissarvesoolo. Temaatiline eredus ja selge vorm teevad Dvořáki sümfooniad väga haaravaks kuulamiseks. Nii oli ka Kristiina Poska ja ERSO esitus erk, tempolt täpne, orkestrandid aktiivsed ja inspireeritud.

ERSO kontsertmeister oli seekord Mikk Murdvee, tšellode kontsertmeister lätlanna Māra Botmane. Sümfoonia „Uuest maailmast“ võimaldab nagu enamik Dvořáki sümfoonilisi teoseid efektseid soolosid. Neid esitas sümfoonias väga õnnestunult – kõigepealt kuulsat inglissarvesoolot – Tõnis Traksmann, suur roll oli samuti flöödi-klarneti grupil ja vaskpillidel. Kaunis oli keelpillide sekstett, kus seda esitasid koos kontsertmeister Mikk Murdveega veel Marge Uus, teise viiuli kontsertmeister Kaido Välja ja Kadi Vilu, vioolarühma kontsertmeister Rain Vilu, vioolamängija Kristiina Välja ning hiljem liitus tšellorühma kontsertmeister Māra Botmane.

Kokkuvõttes perfektne kontsertõhtu, kus valitses üksmeel ja harmoonia kõigi esitajate vahel.

„Distant light“

Kavas olid läti helilooja Pēteris Vasksi viiulikontsert „Distant Light“, Ülo Kriguli teos „Chordae“ ning Antonín Dvořáki sümfoonia nr 9 „Uuest maailmast“.

Dirigeeris Flandria sümfooniaorkestri peadirigent Kristiina Poska, solistina astus üles ERSO kontsertmeister Triin Ruubel.

14. aprillil Estonia kontserdisaalis

Loe artiklit Eesti Päevalehe kodulehel.