Olari Elts on kevadkuul juhatamas huvitavaid kavu mitmel maal

22. märts 2017.

Märtsikuu kontsertidest on Olari Eltsil seljataga juba ülesastumised Ungaris ja Soomes, ees veel Portugal ja Kanada. Tema juhatusel võib alati kuulda ka harva mängitud, aga huvitavaid teoseid. Talle usaldavad heliloojad oma esiettekandeid. Nii ka sel kuul.

Kevadkuu kontsertide rida alustas Olari Elts 9. ja 10. märtsil Ungaris, dirigeerides orkestrit Pannon Philharmonic Pécsis ja Budapestis esinduslikus Béla Bartóki nimelises rahvuslikus kontserdimajas. Kava alustas särav ja Balkani regiooni populaarsemaid orkestripalu, Rumeenia klassiku George Enescu „Rumeenia rapsoodia“ nr 1, seejärel inglaste tipphelilooja William Waltoni meil üsna vähe mängitud viiulikontsert, kus nüüd oli solistiks Moskva Tšaikovski-konkursi 1990. aasta “kuld” – 18-aastasena üle aegade noorim võitja, jaapanlanna Akiko Suwanai. Ta on varem mitu korda olnud ning on sellelgi hooajal Paavo Järvi solistiks NHK SO ees Jaapanis. Õhtu lõputeoseks oli Jean Sibeliuse sümfooniatest üks kaunimaid, II sümfoonia D-duur.

Tänaseks on Eltsil seljataga ka kontserdid ta koostööpartneri Kymi Sinfoniettaga Soomes, see on kahe linna, Kotka ja Kouvola ühine orkester. Muusikaõhtud möödusid 15. märtsil Kotka kontserdimajas ja 16. märtsil Kuusankoskitalos. Rõõmustavalt sai siia tulla Olari Eltsi solistiks Kalle Randalu. Selles kavas olid ettekandel väga paljude lemmikteos, Johannes Brahmsi klaverikontsert nr 2 ning Antonín Dvořáki sümfoonia nr 8. Orkestri kodulehel reklaamiti kenasti Eesti kunstnikke, kes on sealmail olnud väga oodatud. Maikuus juhatab siin taas ka Arvo Pärti Andres Mustonen, siis on kaasas talle varasemast koostööst tuttav Iisraeli sopran Keren Hadar. Peale kõige on Kymi Sinfonietta koosseisus pidevalt mänginud ka Eesti muusikuid, praegu I viiuli rühmas Katrin Nachtigall ja Tarmo Adson ning soolotšellistina Andres Narma. Päris erandlikku kava juhatab Olari Elts 25. märtsil Portugalis, olles taas Porto Casa da Música orkestri ees. Esitusele tulevad juba populaarsuse saavutanud noore ameeriklase Mason Batesi “Alternative Energy“ elektroonikale ja orkestrile (2011), Portugali noore helilooja Luís Tinoco poolt Seattle Symphonyle (USA) kirjutatud ning USA heliloojale ja jazz-kitarristile Bill Frisellile pühendatud “FrisLand“ (2014), vaheaja järel Frank Zappa “G-Spot Tornado“ ning John Adamsi “City Noir“ (2009). Kava kannab pealkirja “In the World of Jazz“, kontserdipaigaks on muusikamaja Sala Suggia. Batesi ja Adamsi neid oopusi dirigeeris Elts ka meil ERSO ees veebruari lõpul.

Jäävad veel kaks kontserti kuu lõpul, 29. ja 30. märtsil, mil Olari Elts teeb debüüdi Kanadas Ottawa National Arts Centre’i orkestri ees. Kahel sama kavaga õhtul kõlavad Ferruccio Busoni “Lustspiel-Ouverture“ (1897), seejärel uue teose esiettekandena Ottawa orkestri tellimusel Kanada helilooja ja ka menuka dirigendi Gary Kulesha “From the Diary of Virginia Woolf“ häälele ja orkestrile (solistiks Ungari metsosopran Krisztina Szabó), ning Sibeliuse sümfoonia nr 2, mis olevat tugevasti mõjutanud ka Gary Kulesha enda muusikuteed.

Aprillis dirigeerib Olari Elts taas Põhja-Ameerikas, seekord kolmel õhtul Seattle’i Sümfooniaorkestri ees. Siis on kavas ka Erkki-Sven Tüüri “De profundis“ – orkestriteos, mis on Olari Eltsile pühendatud.

Tallinnas koos ERSOga astub ta aga lavale juba 28. aprillil kavaga, mis kannab pealkirja “Kolmikkontsert” ning kus solistideks on kõik kolm “Klassikatähtede” telekonkursi võitjat: tšellist Marcel Johannes Kits (2013),  viiuldaja Katariina Maria Kits (2014) ning pianist Sten Heinoja (2016).