Estonia kontserdisaalis kõlab hümn elule ja armastusele
23. aprill 2013.Reedel täitub Estonia kontserdisaal väga erakordse muusikaga. Olari Eltsi juhatusel tuleb ettekandele XX sajandi mõjukaima Prantsuse helilooja Olivier Messiaeni tippteos „Turangalila-sümfoonia“, mis on kantud saatuslikust ja vastupandamatust armastusest. Teose võimsat orkestrikoosseisu täiendab erakordselt suur löökpilligrupp ning kaks soolopilli: klaver ja harvakuuldav ondes Martenot. Tänapäevaste süntesaatorite esiisa, 1928. aastal leiutatud lainepill ondes Martenot (pr k Martenot’ lained) tõi 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel leiutaja Maurice Martenot’le Grand Prix ning enim kasutas seda instrumenti oma loomingus just prantslane Olivier Messiaen.
Sanskritikeelne sõna turangalila on rikas tähenduste poolest. Messiaeni määratluse järgi tähendab see armulaulu, hümni armastusele, ja samaaegselt ka hümni rõõmule, ajale, liikumisele, rütmile, elule ja surmale – “seda saab tunda ainult siis, kui rõõm saabub keset muret. See on üliinimlik rõõm – ülevoolav, pimestav, piiritu. Samasugune on siin ka armastus – saatuslik ja vastupandamatu, armastus, mille sümboliks oli Tristani ja Isolde armujook.“
Klaveril soleerib Eesti tuntuim Messiaeni-interpreet, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann, ondes Martenot’-partii esitab Valérie Hartmann-Claverie, kes on seda pilli õppinud Pariisi konservatooriumis, tundnud isiklikult Olivier Messiaeni ning osalenud koguni tema ooperi “Saint François d’Assise“ (“Püha Franciscus Assisist“) loomisprotsessis. Hartmann-Claverie on soleerinud peaaegu kõigi maailma tipporkestrite ees, sh Berliner Philharmoniker, London Symphony Orchestra, New York Philharmonic, Boston Symphony jpt.