Paavo Järvi viis oma Pariisi orkestri Euroopa reisile

Kolme orkestri peadirigent Paavo Järvi on sel kuul juhatamas Berliinis, Kasselis, Pariisis ja Bremenis, aga selle kõrval viis ta oma Orchestre de Paris‘ ka pikale ja uhkele Euroopa reisile mitmetesse mainekatesse muusikakeskustesse. Pariisi orkester mängis kokku kaheksa külaliskontserti Saksamaal ja Šveitsis.

Olles oktoobri-novembri vahetusel dirigeerinud ka külalisena (mida juhtub nüüd harva) – seekord  Deutsches Symphonie-Orchester Berlin’i pealinna Filharmoonia Suures saalis ja Kasseli Linnahallis (kavas Nielsen, Bruch ja Hindemith), tuli ta oma Pariisi linnaorkestri ette.

Valmistuti pikemaks kontserdireisiks, mille Orchestre de Paris tegi 12. – 21. novembril, enne anti veel n.ö  lahkumiskontsert oma koduses Salle Pleyel’is. Reisile viidigi selle esimeses pooles peaaegu sama kava kahe nimeka prantsuse heliloojaga – Maurice Raveli süit „Couperini haud“ („Le tombeau de Couperin“), vahepeal Wolfgang Amadeus Mozarti Viiulikontsert nr 3, ning Henri Dutilleux’ „Sur le meme accord“ (tõlkes: „ühel samal akordil“). Kahes viimases teoses oli solistiks saksa noorema põlve tippviiuldaja Christian Tetzlaff. Kava lõpetas Igor Stravinski balletimuusika „Pühitsetud kevad“ kontsertversioon, sest just Pariisis kõlas see muusika esmakordselt 1913. aastal.

Pikk muusikareis kulges läbi kaheksa linna. Alustati Saksamaalt Freiburgi Kontserdimajast, seejärel mängiti väga mainekas Kölni Filharmoonia suures saalis ning siis Hannoveri Kontserdikeskuses, päev puhkuseks ning järgnes kontsert 16. novembril Hamburgi esindussaalis Laeiszhalle’s. 17. november jäi ülesõidupäevaks Šveitsi. 18. novembri esimene kontsert sealmail anti Luzerni kuulsas Kultuuri- ja Kongressihallis, nüüd ettekandel teine kava: alustuseks Claude Debussy „Fauni pärastlõuna“, siis Mozarti Klaverikontsert nr 24, solistiks Šveitsi pianist Andreas Haefliger, kes koos Paavoga enne ka Pariisis esines. Ka Šveitsi kava lõpetati Stravinski „Pühitsetud kevade“ balletimuusikaga, sest Stravinski kirjutas „Pühitsetud kevadet“ 1912. aastal Šveitsis Genfi järve ääres viibides.

Järgnesid esinemised Berni Kulturcasinos, Zürichi Tonhalle’s ning viimasena 21. novembri õhtul Genfi Victoria Hall’is. Kava esimese poole lõpus mängiti lisapalana Haefligeri soleerimisel prantsuse helilooja Karol Beffa uut oopust „La vie anterieure“. Genf on Paavo flöödikunstnikust noorema õe Maarika praegune kodulinn ning Neeme Järvi asus siin värskelt peadirigendiametisse. Aastaid tagasi juhatas Neeme Järvi taas oma praegust Orchestre de la Suisse Romande’i samas Victoria Hallis, kavas Eduard Tubina Klaverikontsertiino ja solistiks meie Tubina-ekspert ja pianist Vardo Rumessen.

Me ei saa kuidagi mööda minna Paul Hindemithi preemia pidulikust üleandmisest Paavo Järvile 24. novembril helilooja sünnilinnas Hanaus. Tseremoonial pidas aukõne tuntud helilooja ja klarnetiprofessor Jörg Widmann, preemia üleandjaiks olid Hanau linnapea ning linna kultuuriesindajad. Sündmus leidis suurt tähelepanu ka ajakirjanduses.

Novembrikuu kahel viimasel päeval juhatab Paavo veel oma teist orkestrit Deutsche Kammerphilharmonie’d Bremenis, kui kõlab Mozarti harvaesitatav balletimuusika ooperile „Idomeneo“, selle kõrval Mozarti Viiulikontsert nr 5, solistiks noor kuulus ameeriklanna Hilary Hahn, ja Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr 15. Mõlemad kontserdid toimuvad Bremeni esindussaalis ’die Glocke’.

Seejärel viib Paavo orkestri detsembrikuu algul, 1. ja 2. detsembril sama ilusa kavaga Esseni Filharmooniasse ja taas Kölni Filharmoonia suurde saali. 8. ja 9. detsembril mängib Deutsche Kammerphilharmonie Paavo Järvi käe all aga teist kava, taas Robert Schumanni kõiki nelja sümfooniat juba Viini Kontserdimajas, sest Saksamaal ja mujalgi on neid tähelepandavalt, ka festivalidel, ette kantud ning sama orkestriga firmale RCA ka plaadistatud.

Kaks nädalat enne juubelisünnipäeva astub Paavo Järvi oma kolmanda orkestri ette Frankfurtis Alte Oper’is ja toob jällegi ettekandele Stravinski, Hindemithi ning Pjotr Tšaikovski muusikat.

Ja lõpuks: otse oma sünnipäeval 30. detsembril seisab Paavo koduses Pärnus Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees ning juhatab Eesti Kontserdi ja Hennessy ühiselt korraldatud suursündmust „Uusaasta Kontserti“, kus solistideks on veel õest-vennast kuulsused Tanja Tetzlaff ja Christian Tetzlaff. Ja loomulikult esitatakse seda kava ka uusaastakontserdil 1. jaanuaril Tallinnas Estonia kontserdisaalis.