Paavo Järvi dirigeerib Eestis kiitust Stalinile

19. aprill 2012.

“Edasi, kõikvõimas kommunistlik partei! Au Stalinile, üllale juhile,” kostab sel reedel Estonia kontserdisaalis, kui teoks saab Eesti ilmselt kõige skandaalsema kontsertkava ettekanne.
Maailmanimega dirigent Paavo Järvi toob koos ERSO ja kooridega lavale kaks sügavalt nõukoguliku sisuga oratooriumi 20. sajandi ühe suurima sümfonisti Dmitri Šostakovitši sulest. Oratoorium “Laul metsadest” ja kantaat “Meie kodumaa kohal särab päike” on loodud paar aastat enne Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalini surma ning kirjutatud paljude kuulsate patriootlike laulusõnade autori Jevgeni Dolmatovski naiiv-poliitilistele tekstidele. Hoopis teises stiilis on kontserdi lõputeos, 1964. aastal Jevgeni Jevtušenko tekstile loodud poeem “Stepan Razini hukkamine”, mis kirjeldab detailselt kasakate liidri Stepan Razini hukkamist 1671. aastal.

“Ma tahan selle kontserdiga näidata ühe geeniuse kaht täiesti erinevat poolt, ning olukorra jäledust ja absurdi, milles me kõik veel üsna hiljuti Nõukogude Liidus pidime elama,” selgitab Järvi, kes ka tekstides tehtud hilisemad muudatused (pärast Stalini surma muudeti osaliselt teksti, näiteks sai Stalingradist Volgograd) tagasi algupäraseks pööras. Ta möönab, et kohati on tekst nii võigas ja julm, et seda on kuulatagi õudne ning osad muusikud on juba teatanud, et keelduvad teose esitusel kaasa löömast. “Ma mõistan täiesti – kui su vanemad on vangilaagris tapetud, siis selle kõige peasüüdlasele oodi laulda lihtsalt pole võimalik,” nõustub Järvi. Kuidas aga just tema, kes koos vanematega 1980. aastal elu kaalule pannes Nõukogude Liidust Läände põgenes, sellised teosed ette võttis? “Just mina saangi seda teha ja ma tahan seda teha just Eestis, sest meil on selle ajaga side! Sellepärast tahan ma teha seda Eestis, pärast seda kui eestlasi on küüditatud ja suurem osa neist suri Siberis. Võibolla me oleme selle projektiga isegi hiljaks jäänud,” möönab ta. Suure esituskoosseisuga teostes teevad kaasa Eesti Kontsertkoor ja Narva Koorikooli poistekoor.
“Küsisin Narva poistelt, kes oli Stalin. Diktaator, vastasid nad.”

Dmitri Šostakovitši loomingust rääkides rõhutabki Järvi geeniuse keerulist olukorda Stalini juhitud Nõukogude Liidus. “Ühelt poolt pidi ta oma teostega näitama, et on ustav kodanik, vältimaks Siberisse saatmist, aga kui kuulda tema helikeelt, tunned seda, et ta tegelikult nii ei arva – iseäranis tema sümfooniates saab selgeks, kui nõukogudevastaselt ta meeletatud oli. See on geniaalselt loodud muusika,” räägib Järvi. “Kõigil tol ajal tegutsenud heliloojatel ei jäänud muud üle kui kirjutada teoseid Nõukogude võimu ülistuseks. Nad pidid seda tegema selleks, et ellu jääda. Keegi polnud püha, igal õhtul võis NKVD uksele koputada. David Oistrahh rääkis, kuidas ta toona magas, pakitud kohver pesu ja raamatutega voodi all juhuks, kui öösel ära peaks viidama.”

Mida teeb tippdirigent aga siis, kui saalis puhkeb skandaal ja vihased inimesed hakkavad teda ja esinejaid näiteks millegiga loopima? “Püüan mitte pihta saada,” muigab Järvi. “Aga mu mõte pole mitte stalinismi ülistada, vaid näidata aastal 2012 vabas Eestis kui absurdne ja jäle see aeg tegelikult oli ning kuidas pidi geniaalne helilooja püüdma võimu surve all ellu jääda,” selgitab Järvi, kes Dmitri Šostakovitši kantaadid ka plaadiks vormida plaanib.

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/paavo-jarvi-dirigeerib-eestis-kiitust-stalinile.d?id=64279537