Päev täis päikest

07. oktoober 2011.

„Meistriklass II ” – „Mozart Tallinnas”:  Kalle Randalu (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Christoph Poppen 30. IX Estonia kontserdisaalis.

Kontserdi avapala Erkki-Sven Tüüri „Lighthouse” keelpillidele (1997) tegi meie kõrvad lahti ja meeled erksaks, tuues oma mitmekoelise helikangaga esile Tüürile iseloomulikud rahutud kromaatilised kobarad ja hingeldavad seisakud. Stravinski olevat öelnud, et mõned heliloojad on nagu tuletornid, heites valgust  üle sajandite. Mõtterikka muusika jälgimiseks kulus mõni aeg, et kohaneda külalisdirigendi Christoph Poppeni (Saksamaalt) omapärase maneeriga suunata orkestrit ohtralt laia žestiga. See ei tohi olla aga etteheide, kui tulemus on korrektne.        

Küll aga ei saa viimast öelda Mozarti ühe võluvama klaverikontserdi B-duur KV595 (1791) orkestri sissejuhatava osa kohta, mis oli rütmiliselt ja kõlaliselt organiseerimata. 

Õnneks suutis Kalle Randalu oma sisseastumisega seda kahtlast atmosfääri paremuse suunas mõjutada, saavutades selle kontserdi õilsale muusikale väärilise hoiaku. Randalu mängis kuulaja kõrvadesse oma rikkaliku elukogemuse ja jäägitu Mozarti-armastuse. Me ei pidanud kuulama juba äraöeldud mõtteid, vaid sukeldusime koos solistiga intiimsesse mitmekoelisesse sisemaailma, kaotamata ülevust. Me teame, et Mozarti noodistatud  dünaamika on napp, koosnedes peamiselt kahest märgist – p ja f. Seda me võtame kui vihjet hulgalistele nüanssidele, mis jäävad interpreedi avastada. Omavahel kontrasteeruvad kujundid olid kontserdi I osas Allegro Randalu poolt sellest kehvaks nuheldud klaverist erksa reaktsiooniga välja võlutud, esiplaanil selle muusika kulgemise laulvus ja liikumise vaoshoitus. Tähelepanu äratas I osa kadents oma dialoogidega nagu ka kontserdi armas II osa  Larghetto. Kui oleme kuulnud III osa Allegro’t sageli hoogsas tempos ja bravuursena, oli Randalu eelistus siin kontserdi terviku huvides hoida delikaatselt rõõmsameelset plastilist 6/8-joont. Öeldakse, et muusikal on inimesele tervendav mõju. Millisel muusikal? Peab arvama, et Mozarti muusika loogiliselt lihtne struktuur, meelipaitav harmoonia ja inimlikult hingelähedased kujundid aitavad meil oma mõtlemist korrastada, emotsioone kontrollida  ja tunnetes selgusele jõuda. Kindlalt omatahtelise väljendusega läheb Randalu mäng südamesse ja kvalifitseerub kahtlemata paljude tuntud Mozarti-mängijate maailmaklassi. See esitus oli publikule ilus kingitus nagu juhtus ka olema sama päeva suveilm meie ametlikus sügises oma kuldse päikese ja maheda tuulega. Üllatavalt sooja tuulepuhanguna hõljus üle publiku ka väljanõutud lisapala Schumanni noodimapist.   

Head asjad kipuvad sageli korraga tulema. Nii tuli üllatuseks kava teises pooles Mozarti Sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 „Jupiter” (1788) innukusest õhkuv ettekanne. Dirigent Poppen pani orkestri ühtselt hingama ja kaasa elama. Otsustava kirkusega ja kontrastsete nüanssidega kõlas sümfoonia I osa Allegro vivace. Koosmäng oli perfektne, soolorühmad ilmekad. Kindlakäeliselt suunati kogu II osa Andante  cantabile meeleolu, eriti selle osa minoorse dramaatilise alatooniga kõrvalteemat. Mõnus Menuett Allegretto oli parajalt nõtke ja läbipaistev. Tundus, nagu oleks dirigendipulti tõusnud üks teine inimene! Väga uhke ja suurejoonelise lähenemisega IV osa Molto allegro jäi polüfoonilises rägastikus (tõepoolest orkestri jaoks ülinõudlik) koosmänguliste vaevlemiste kimpu. Suurele vastutusekoormale vaatamata oli erakordselt täpne ja puhas puhkpillide mängulust,  mis aitas selle osa säravana hoida. Estonia kontserdisaali fuajees oli publikule tutvumiseks välja pandud Eesti ajaloomuuseumi haruldane eksponaat, W. A. Mozarti enda käega kirja pandud kadentsid oma viimasele 27. klaverikontserdile B-duur. Kavalehelt oli lugeda kadentside käsikirja saamise ja rännulugu ning seegi, kuidas see materjal 1868. aastal Eestisse jõudis. Vaadates hardumusega neid hapraid noodimärke kribu-, kuid ometi  väga selgelt loetavas kirjas, jäi mulje, et autor on olnud oma muusikalise idee ülesmärkimisega üksjagu õhinas.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13107:paeev-taeis-paeikest-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3363