Peeter Lilje 60
12. oktoober 2010.
13. oktoobril täitub 60 aastat ERSO kauaaegse peadirigndi Peeter Lilje (1950-1993) sünnist.
- Estonia kontserdisaali jalutuskoridoris saab kuni 22. oktoobrini vaadata näitust Peeter Lilje elust ja tegevusest.
- 21. oktoobril toimub Pärnu kontserdimajas ja 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis Peeter Lilje 60. sünniaastapäevale pühendatud kontsert. Täpsemalt LOE SIIT.
- Klassikaraadios on 13. oktoobril kavas eriprogramm “Karismaatiline dirigent Peeter Lilje”, mida toimetab Kersti Inno. Täpsemalt LOE SIIT.
- ETV näitab mitmeid arhiivisalvestusi:
- K, 13. okt kell 15.25, ETV
“Sibeliuse sümfoonia nr 2” (1980) - K, 13. okt kell 23.10, ETV2
“Peeter Lilje. Dirigent” (2000) - R, 15. okt kell 13.35, ETV
“Peeter Lilje. Dirigent” (2000) - L, 16. okt kell 14.25 ETV
“Tšaikovski avamäng-fantaasia “Romeo ja Julia”” (1980) - P, 17. okt kell 14.40, ETV
“Tallinna muusikapildid: Heino Elleri loomingut” (1987)
- K, 13. okt kell 15.25, ETV
Peeter Lilje (1950–1993) lõpetas Tallinna konservatooriumi koorijuhtimise erialal (Arvo Ratassepa juhendamisel) 1974. aastal, õppides samas Roman Matsovi juhendamisel orkestridirigeerimist. Leningradi konservatooriumi lõpetas ta 1980. aastal orkestridirigendina Arvids ja Mariss Jansonsi juhendamisel.
1975–1993 töötas ta dirigendina Estonia teatris. ERSO ees debüteeris Peeter Lilje 1976. aastal Tubina IX sümfoonia esiettekandega. Koostöö ERSOga kestis elu lõpuni, aastail 1980–1990 oli ta orkestri peadirigent. Oma elu kolmel viimasel aastal 1990–1993 töötas ta aga Soomes Oulu Linnaorkestri peadirigendina.
Peeter Lilje on dirigeerinud paljudes NSVLi linnades, sh regulaarselt Moskvas ja Leningradis, samuti Soomas, Taanis, Kanadas jm. Ta tegi dirigendina kaasa Leningradi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestri Euroopa-turneed 1982. aastal koos Jevgeni Mravinski ja 1993. aastal koos Juri Temirkanoviga. 1987 juhatas ÜR-KTV Suure Sümfooniaorkestri kontserte Hispaanias. Oli külalisdirigent ka välismaa teatrites.
Peeter Lilje repertuaaris kuulus tähelepanuväärne koht enam kui 30 vokaalsümfoonilisele suurvormile, millest kriitikud on eriti hinnanud Brahmsi “Saksa reekviemi”, Berliozi “Romeo ja Julia”, Orffi “Carmina burana” ja Verdi Reekviemi esitusi. Samasse ritta võib paigutada Tobiase “Joonase lähetamise” esiettekande Eestis 1989. aastal.
Sümfoonilises muusikas sobisid Peeter Lilje natuuriga suured dramaatilised helitööd, näiteks Beethoveni, Brahmsi, Tšaikovski, Sibeliuse ja Šostakovitši sümfooniad. Ta on olnud paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandja ja salvestaja.