Sünnipäevapidu «Messiaga»

Selles, et Eesti Kontsert tähistas oma 65. sünnipäeva (avakõnes ütles organisatsiooni ju ht Aivar Mäe naljaga pooleks, et Eesti Kontserdi stabiilsus ja rahulikkus tuleneb ta pensioniealisusest – «Meil läheb hästi!» hõiskas Mäe) kõrgbaroki tähtteose Händeli/Mozarti «Messiaga», on sümboolset vastavust Eesti saatusele.

«Messias» on kontsentraat Jeesuse elust, mille üldistavaks teljeks on sünd – surm – ülestõusmine. Eesti rahva ja riigi saatuses võib aga näha sama metafoorikat.

Nagu mäeahelik

Eesti muusikaellu, mille rolli eestlaste hingelise tundlikkuse säilitamises ja rahvuslikus identiteediloomes on raske üle hinnata, on väärika panuse andnud ka Eesti Kontsert.

Peaaegu kõik tänased tuntumad tegijad (ERSOst Hortus Musicuse ja Filharmoonia Kammerkoorini) said omal ajal tuule tiibadesse Eesti Kontserdi eelkäija ENSV Riikliku Filharmoonia katuse all.

Kuigi asutatud nõukogude okupatsioonivõimu poolt 4. veebruaril 1941, sai riiklikust kontserdiorganisatsioonist muusikalise valgustuse, aga ka rahvusliku muusikatraditsiooni hoidja.

Händeli/Mozarti «Messias» meenutab oma helimassiiviga nagu mäeahelikku, kus tipud vahelduvad kärestikulistest mägiojadest lõigatud sügavate orgudega.

Barokile omane dissonantside rohkus, väljenduslike vormide kuhjamine, keerutused nootidel, pikad retsitatiivid, ootamatud tempovahetused lüürilisest adagio’st pööraste prestissimo’teni nõuavad kõrgprofessionaalsust mitte ainult esitajatelt, vaid ka dirigendi ülimalt täpset orkestri, koori ja solistide kokkujuhatamist.

Just nimelt «kokku», sest oratooriumi juhatamine eeldab dirigendilt selget tervikutaju. Temast saab koos heliloojaga sõnumitooja.

Mustonen kui igiliikur

Mustoneni dirigeerimisviis on ootuspäraselt samavaimuline barokiga, kujundades mulje igiliikurist, mis käivitub esimese taktiga ja finaalis kandub üle puhastavaks energiaks.

Selle elamusega lõppeski seekordne kontserdilkäik. Silme ees Mustoneni «süstiv» taktikepp ja ornamente maaliv teine, vaba käsi. Ja jäägitu tung epifaanilise, ilmutusliku elamuse poole.

Oli sümpaatne kutsuda lätlasi musitseerima koos ERSO-ga.

Kuigi «Messiast» on lauldud hiigelkooridega (1859. aastal Londonis Händeli 100. surma-aastapäevale pühendatud festivalil oli esitajaid üle 3000!), lõi Latvijagi esitus vajaliku kõiksus- ja ülevustunde, mis «Messia» partiides peab kõlama.

Barokkfestival
Händel/Mozart «Messias»
ERSO ja segakoor Latvija dirigent Andres Mustoneni juhatusel
4. veebruaril Estonia kontserdisaalis