Estonia ja ERSO liitmine ohustab monopoli tekkega
22. mai 2002.Kultuurijuhid kardavad plaani liita Estonia teater, Eesti Kontsert ja ERSO
Kultuuriasutuste tippjuhtide seas tekitab ärevust plaan kasutada Estonia teatri kriis ära rahvusooperi, Eesti Kontserdi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) liitmiseks.
Liitmiskavast on viimastel nädalatel kuulnud rahvusooperi Estonia nõukogu esimees Peeter Olesk, paar tundmatuks jääda soovinud nõukogu liiget ning ERSO direktor Andres Siitan.
Siitani hinnangul tähendaks liitmine Eesti-suguses väikeriigis suure monopoli tekkimist, mis hoiaks enda käes kõiki suuremate linnade kontserdisaale ja lõviosa muusikakultuuri eelarvest.
“Monopol oleks kellelegi kindlasti kasulik, kuid Eesti kultuurile ja kultuuri arengule pikemas perspektiivis küll mitte, sest see kaotaks mõistliku ja edasiviiva konkureerimise,” lausus Siitan.
Esialgse plaani kohaselt kuuluks ühtse struktuuri juurde nii Tallinna kesklinnas asuv Estonia teatri ala kui ka hoone. Praegu on Estonia rahvusooperi seaduse järgi oma maja omanik ning Eesti Kontsert rentnik. ERSO omakorda on Eesti Kontserti allrentnik.
Luuakse segadust. Siitan seostas ka esmaspäeval Postimehes ilmunud artiklit, nagu oleks olukord ERSO-s plahvatusohtlik nagu rahvusooperis, sooviga segadust tekitada. “Väljastpoolt ERSO-t proovib keegi provotseerida rahutusi ja näidata, et kultuurimaastikul on üleüldse kõigis asutustes suur segadus, ja hakata ette valmistama suuremaid reforme,” lausus Siitan. “Tegelikult ju ERSO-s mingisugust plahvatusohtlikku olukorda pole.”
Jutte on liikunud kaua. Ta lisas, et kultuuriministeeriumis on liitmiste otstarbekusest räägitud pikemat aega. “Oleme kõik neid jutte kuulnud ega poolda liitmist,” ütles üks tundmatuks jääda soovinud Estonia teatri nõukogu liige.
“Aga ennustan, et kui te selle teema tõstatate, tuleb laviin seisukohti, et see pole tõsi.”
Kultuuriministri pressiesindaja Ave Toots-Erelt kinnitas, et rahvusooperi, ERSO ja Eesti Kontserdi liitmise kava ei vasta tõele ja seda pole ministeeriumis arutatud.
Peeter Oleski sõnul pole rahvusooperi nõukogul ametlikku infot, et liitmise salaoperatsioon võiks olla käigus. “Aga kui keegi teeb näo, et sellist salaplaani pole, siis see on võlts põhjusel, et sellest rääkivad inimesed on küllaltki autoriteetsed ja liiguvad ringkonnas, kus sedalaadi asju arutatakse,” lisas Olesk.
Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe pole praegu liitmise kavast kuulnud. “Need jutud olid kõne all umbes 1996. aastal,” lisas ta. “Kuid selge on, et varem või hiljem selline suur sündikaat tuleb, sest kulusid on vaja ökonomeerida.”