Olari Elts
Peadirigent ja kunstiline juht
Peadirigent ja kunstiline juht aastast 2020
Peakülalisdirigent 2007–2020
Olari Eltsi esimene kontsert koos ERSOga “City Life” toimus 1998. aastal, kavas oli John Adamsi, Steve Reichi ja Eino Tambergi looming. Koostöö ERSOga muutus tihedamaks aastal 2007, kui Eltsist sai orkestri peakülalisdirigent. See tähendas keskmiselt nelja programmi aastas, kusjuures sageli sama kavaga mitmel pool Eestis.
Olari Eltsi dirigenditee on kulgenud väga sihikindlalt ja lähtudes parimast võimalikust loogikast. Esialgu peamiselt nüüdismuusika interpretatsioonidega tunnustuse pälvinud dirigendi repertuaar on pidevalt laienenud orkestrimuusika klassika suunas ning hõlmab kogu sümfooniaorkestrile loodut. Senisest koostööst ERSOga väärivad esiletõstmist arvukad suurteoste ettekanded: Mozarti ooperi „Idomeneo“ kontsertettekanne, Berliozi „Fausti needmine“, Messiaeni „Turangalîla-sümfoonia“ jpt. Sageli leiab ta oma kavadesse klassikaga haakuvaid, kuid seni väheesitatud väärtteoseid. Omaette nišš on põnevatel žanriülestel kontsertidel, mis ühendavad klassikalist muusikat elektroonika ja erinevate visuaalsete lahendustega. Koostöös Teater NO99ga ja Eesti Kontserdiga jõudis tema juhatusel lavale Mendelssohni „Pööriöö uni“, mille üheksa muusikalist etendust tõid tegijatele teatri aastaauhindade galal etenduskunstide ühisauhinna. Beethoveni 250. sünniaastapäeva puhul tõi ta lisaks suurmeistri sümfooniatele koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna XXX lennu tudengitega esmakordselt Eestis ettekandele Beethoveni ja August von Kotzebue muusikalise näidendi „Kuningas Stefan“.
Olari Elts on koos ERSOga andnud mitmeid väliskontserte: Itaalias Veronas festivalil “Il Settembre dell’ Accademia”, Stockholmi Berwaldhallenis Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kontserdil, Itaalias Torino katedraalis XX taliolümpiamängude kultuuriprogrammis, kus toodi esiettekandele Arvo Pärdi “La Sindone“, kahel korral Helsingis Finlandia-talos ning viimati Poolas rahvusvahelisel Kesk- ja Ida-Euroopa muusikafestivalil “Eufonie”.
Olari Eltsi ja ERSO esituses on kõlanud paljud eesti muusika uudisteosed, tihedaim koostöö seob teda Erkki-Sven Tüüriga. Erilise tähelepanu alla on Elts võtnud Heino Elleri orkestrimuusika – 2013. aastal alanud Elleri muusika esitamine ja salvestamine on leidnud väljundi kahel Soome plaadifirma Ondine märgi all ilmunud CDplaadil (2018 ja 2019), mille eest Olari Elts ja ERSO said Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning millest teine pälvis aasta klassikaalbumi tiitli Eesti Muusikaauhindade jagamisel (mõlemad preemiad 2020).
Olari Eltsi eestvõttel on ERSO kiirelt reageerinud ühiskonnas toimuvatele sündmustele. Kui tema esimesel peadirigendihooajal sekundeeriti aktuaalsetele teemadele näiteks lisalugudega ning vestlustega ERSO TV otse-eetris, siis nüüd on selleks loodud kaks uut kontserdisarja – “Audiospaa” ja “Maa laul”. Peadirigendi eestvedamisel jätkuvad ka eelkontserdid-vestlusringid.
Olari Elts on avara rahvusvahelise haardega dirigent, kelle kirg koostada ja juhatada väga omanäolisi ja põnevaid kontserdikavasid on toonud talle tunnustuse üle maailma. Alates hooajast 2020/21 on Olari Elts ERSO peadirigent ja kunstiline juht.
Tema lavapartneriteks on Leipzigi Gewandhaus-orkester, Soome Raadio Sümfooniaorkester, Taani Rahvusorkester, BBC Sümfooniaorkester, Seattle’i Sümfooniaorkester, Yomiuri-Nipponi Sümfooniaorkester, Prantsuse Raadio Sümfooniaorkester, Rotterdami Filharmoonikud, Birminghami Linnaorkester, Hollandi Raadio Sümfooniaorkester, Dublini RTÉ Orkester, Luksemburgi Filharmooniaorkester, Prantsuse ja Lyoni rahvusorkestrid, Varssavi, Sloveenia, Seouli ja Malaisia filharmoonikud, Ottawa Rahvusliku Kunstikeskuse Orkester, Melbourne’i Sümfooniaorkester, Ulsteri Orkester, Porto Casa da Música Sümfooniaorkester jt.
Solistidest on Olari Eltsi olulisimad lavapartnerid Jean-Efflam Bavouzet, Gautier ja Renaud Capuçon, Brett Dean, Isabelle Faust, Alban Gerhardt, Martin Grubinger, Martin Helmchen, Stephen Hough, Lucas ja Arthur Jussen, Felix Klieser, Kari Kriikku, Sally Matthews, Karita Mattila, Aleksandr Melnikov, Maksim Rõsanov, Baiba Skride, Lara St. John, Simon Trpčeski ja Antoine Tamestit.
Lisaks sümfoonilise muusika klassikale peab Elts oluliseks eesti muusika tutvustamist nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit.
Tähelepanu ja tunnustust on pälvinud ka Olari Eltsi plaadistused. 2013. aastal alanud Elleri muusika esitamine ja salvestamine koos ERSOga on leidnud väljundi kahel Soome plaadifirma Ondine märgi all ilmunud CDplaadil (2018 ja 2019), millest värskeim pälvis aasta klassikaalbumi tiitli Eesti muusikaauhindade jagamisel. Aasta varem võitis sama tiitli Eltsi dirigeerimisel salvestatud Erkki-Sven Tüüri autoriplaat, millel “Illuminatio”, “Whistles and Whispers from Uluru” ja kaheksas sümfoonia kõlavad vioolasolist Lawrence Poweri, plokkflöödisolist Genevieve Lacey’ ja Tapiola Sinfonietta esituses (Ondine, 2018). Eltsi varasem diskograafia koostöös Ondinega sisaldab Tüüri teoste salvestisi Tapiola Sinfonietta ja Lawrence Poweriga, viiendat sümfooniat elektrikitarrile, orkestrile ja bigbändile ning akordionikontserti “Prophecy”, samuti kriitikutelt kõrgeid hinnanguid pälvinud Detlevi ja Berio kirjutatud Brahmsi muusika seadeid, mis salvestatud koos Helsingi Linnaorkestri, bariton Michael Nagy ja klarnetist Kari Kriikkuga. Lisaks on Elts salvestanud Borgströmi ja Šostakovitši viiulikontserdid Eldbjørg Hemsingi ja Viini Sümfoonikutega BISile, Poul Rudersi viienda sümfoonia Taani Rahvusorkestriga Bridge Recordsile. ERSOga on ta lisaks värsketele Elleri plaatidele salvestnud ka Tüüri marimbakontserdi “Ardor” (solist Pedro Carneiro, ECM, 2007 – Tüüri autoriplaat).
Ooperidirigendina on Olari Elts juhatanud Britteni “Albert Herringit”, Puccini kolme lühiooperit ja Mozarti “Don Giovannit” Rahvusooperis Estonia, samuti Mozarti “Idomeneod” kontsertettekandena nii Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kui ERSOga. Rennes’i Ooperis on ta juhatanud Berliozi “Fausti needmist” ning 2015. aastal oli tal Norra turnee koos Arctic Opera Tšaikovski “Jevgeni Onegini” uuslavastusega. 2022. aastal tõi ta Soome Rahvusooperis koos koreograaf Jorma Eloga Soome Rahvusballeti 100. aastapäeva puhul väga menukalt esiettekandele Sibeliuse elulool põhineva uue balleti.
Aastail 2001–2006 oli Olari Elts Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri peadirigent, 2006–2012 Bretagne’i Orkestri kunstiline nõustaja, 2007–2010 Šoti Kammerorkestri ja 2011–2014 Helsingi Linnaorkestri peakülalisdirigent. 1993. aastal asutas ta NYYD Ensemble’i.
Olari Elts on pälvinud Suure Vankri auhinna (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1997), Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi ordeni (2001), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2004), Läti Suure Muusikaauhinna (2005) ning kolmel korral Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia: 2012. aastal Mendelssohni oratooriumi “Paulus” ettekande eest ning viimase hooaja kontsertide eest ERSOga, 2017. aastal säravate ja kaalukate ülesastumiste eest nii kodu- kui välismaistel lavadel ning eesti heliloomingu edendamise eest ning 2020. aastal pälvis ta preemia koos ERSOga nende seniste ühiste Elleri muusika salvestiste eest.
Olari Eltsi ja ERSO CDd
Erkki-Sven Tüür. Oxymoron. ECM 2007.
Heino Eller. Solist Baiba Skride. Ondine 2018.
Heino Eller. Ondine 2019. (Aasta klassikaalbum – Eesti Muusikaauhinnad 2020)
