“Iisrael Egiptuses” kui teekond helipiltides

ERSO ja filharmoonia kammerkoor kandsid ette paatosliku Händeli oratooriumi.

Pühadeajale sobivalt oli tegu piibliainelise teosega, mille libreto on koostatud Teise Moosese raamatu ja psalmide põhjal ning mille üldine toon on võrdlemisi paatoslik. Keda või kuidas see tänapäeval kõnetab, on muidugi iseasi. Samuti mõjub händellikult barokne, väljapeetud heakõla tänapäeval ehk pigem hüppena ühte endasse sulgunud dimensiooni, millel on siinse ja praegusega vähe pistmist. Teisalt aga, kas pole too „jõulutunnegi” mitte üks ühiselt alalhoitud hõllandus (jõululaul kui igaviku võrdkuju)? Nii et ikkagi sobiv teos sobivaks puhuks.

Händeli oratooriumiloomingust populaarseim ja jõulumeeleoluga sobivaim on enamiku jaoks ilmselt küll oratoorium „Messias” oma koorinumbriga „Halleluuja”. Kuid ka „Iisrael Egiptuses” on üks armastatumaid – ning tänapäeval igal juhul paremini vastuvõetav teos kui omal ajal. Oratoorium kanti esmakordselt ette 1739. aastal ja publiku reaktsioon kujunes üsna jahedaks, mistõttu teosest eemaldati üks terve osa ja tänapäeval esitatakse seda kaheosalisena.

„Iisrael Egiptuses” on põhimõtteliselt koorioratoorium ja koosneb 30 numbrist, millest neli on aariad, kolm duetid, lisaks mõned retsitatiivid.

Filharmoonia kammerkoori tasakaalustatud, samal ajal elava kõlapildi puhul on kooriosade rohkus muidugi ainult vooruseks. Ent solistide etteasteid oleksin vähemalt mina tahtnud tõesti rohkem kuulda. Näiteks sai külalistenor Thomas Walker Suurbritanniast oma häälevaldamise kunsti demonstreerida peamiselt vaid ühes rikkalike kaunistustega aarias – retsitatiivid kooriosade vahel aga tekitasid pigem õhku rippuma jäävaid ootusi.

Piltlik helikeel kruvis pinget
Kädy Plaasil oli küll lisaks ühele aariale kanda kahe soprani duett (koos Karoliina Kriisiga), mis sööbis mällu erilise säravuse ja häälte ilusa kooskõlaga, ning meeldejäämise üheks põhjuseks oli siin kahtlemata ka etteastete kordumatus. Kuid selsamal põhjusel torkas kõrva oratooriumi ainuke bassiduett, milles teine bass (Aarne Talvik) laulis millegipärast otse enda ette „partituuri” ega jõudnud eriti saalini.

Tervikuna osutus oratoorium huvitavalt komponeerituks ja orkestreerituks – eriti avaldus see nn seitsme katku piltlike kirjelduste puhul. Kui Mooses muutis veed vereks, kandsid ärevad ja ebapüsivad lahendused pikaks venitatud nootides tõesti edasi egiptlaste vastumeelsust ja õudust. Kui prohvet pani „nende maa kubisema konnadest”, liikusid viiulid edasi lõbusate hüpetega.

Pilkase pimeduse saabudes võis kuulda vaid väga aeglast ja vaikset leinapinevuses kulgemist, esmasündinute „maha-löömisel” aga artikuleeriti rõhulisi lööke sarnaselt kurikuulsa „Psycho” dušistseeniga. Jõulukino missugune.

G. F. Händeli oratoorium „Iisrael Egiptuses”. Esitajad: ERSO, filharmoonia kammerkoor Daniel Reussi juhatusel 18. detsembril Vanemuise kontserdimajas, 19. detsembril Tallinnas