Barry Douglas meeldib muusikale

Barry Douglas tahtis saada ooperidirigendiks, praeguseks on maailma ühe prestiižikama, Tšaikovski-nimelise konkursi võitjast saanud Iirimaa esipianist ning kammerorkestri Camerata Ireland hing ja kunstiline juht.

Barry Douglas ei unistanud lapsena pianistikarjäärist: “Ma armastasin muusikat ja tahtsin sellega alati seotud olla. Unistasin sellest, et minust saab ooperidirigent ja samas tahtsin ka klaverit mängida.”

Oma pianistikarjääri tipphetkedeks loeb ta Tšaikovski-nimelise konkursi võitu 1986. aastal ning elamuslikke kontserte koos väga heade dirigentide ja orkestritega nagu näiteks Kurt Sanderling, Kurt Masur, Berliini Filharmoonikud, Amsterdami Kuninglik Concertgebouw orkester, Paavo Järvi.

Konkursivõit on vaid “stardipakk”, karjääri määrab pidev kõrge tase

Barry Douglas on üks väheseid pianiste väljastpoolt Venemaad, kes on võitnud kultusliku mainega Tšaikovski-nimelise konkursi. 1958. aasta esimene konkurss oli paljude jaoks šokk, kuna Nõukogude Liidu suurepärasele pianistide tasemele vaatamata võitis selle Van Cliburn USAst. Barry Douglas võitis konkursi 28 aastat hiljem, kui see toimus seitsmendat korda. “See oli suurim auhind ja andis mulle palju võimalusi reisimiseks ning esinemiseks koos parimate orkestrite ja dirigentidega.” Ja tegelikult peabki ta ühekordsest võidust olulisemaks seda, kui suudetakse stabiilselt hästi mängida. “Olla alati loov ja huvitav on palju suurem väljakutse ning palju raskem ülesanne kui ühe konkursi võitmine.”

Bachist Pendereckini

Oma repertuaarivalikut kommenteerides üllatab Douglas muusika isikustamisega. “Ma mängin seda, mis mulle meeldib. Ja mulle meeldib mängida sellist muusikat, millele ka mina näin meeldivat.” Eriti rohkelt tunnustust on saanud tema romantiliste suurvormide tõlgendused, kuid tegelikult mängib ta kõigi ajastute muusikat Bachist Pendereckini. “Ma armastan mängida muusikat, mille on kirjutanud inimesed, keda ma tunnen ja armsaks pean, näiteks Penderecki ja Corigliano.”

Camerata Ireland, iiri optimismi muusikaline hing

Barry Douglas ei arva, et dirigent on kõrgemal positsioonil kui solist. “Ma olen alati dirigeerinud – alustasin sellega juba 14aastaselt – ja see, et minust sai pianist enne kui dirigent, on vaid juhus. Minu puhul on nii klaverimängimine kui dirigeerimine täiesti loomulik.”

Väljendit “minu orkester” kasutab Barry Douglas kammerorkestri Camerata Ireland kohta. Tema initsiatiivil viis aastat tagasi asutatud orkester ühendab nii Iirimaal kui väljaspool seda tegutsevaid parimaid iiri muusikuid. Camerata Ireland on Iirimaa muusikaline saadik maailmas: kontserte on antud üle Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, ees ootab Aasia.

Barry Douglas ja Eesti

Eestis Barry Douglas seni käinud ei ole, kuid vastates küsimusele eesti muusikute kohta nimetab ta Neeme Järvit ja Paavo Järvit, kellega ta on koostööd teinud ning keda hindab väga headeks muusikuteks ja suurepärasteks dirigentideks. Alles aprilli keskel andis ta kaks kontserti Amsterdamis koos Kuningliku Concertgebouw orkestriga Paavo Järvi dirigeerimisel, kavas oli Bartóki Kolmas klaverikontsert.

Eestis kõlab Douglase lemmikkontsert

“Brahmsi Esimene klaverikontsert on mu lemmik. Olen seda mänginud 1985. aastast peale peaaegu kogu maailmas: Kanadas, USAs, Austraalias, Hongkongis, Suurbritannias. Koos selliste dirigentidega nagu Kurt Sanderling, Charles Dutoit, Pinchas Zukerman.”

Pärast kontserte Eestis (ERSOga Leif Segerstami dirigeerimisel 8. V Tartus Vanemuises ja 9. V Estonia kontserdisaalis) sõidab Barry Douglas Iirimaale, kus mängib Brahmsi Teist klaverikontserti, siis annab soolokontserdi Prantsusmaal Aix-les-Bains’is ning mai lõpus ootavad ees esinemised Hiinas koos Camerata Irelandiga.