PRESSITEADE: 8. ja 9. septembril astuvad maestro Neeme Järvi juhatusel lavale ligi 300 muusikut

07. september 2023.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri pressiteade 7. septembril

8. ja 9. septembril astuvad maestro Neeme Järvi juhatusel lavale ligi 300 muusikut 

Reedel ja laupäeval, 8. ja 9. septembril tuleb ERSO eluaegse aupeadirigendi Neeme Järvi juhatusel esitusele Gustav Mahleri kaheksas sümfoonia. Mahleri monumentaalne teos on suure esituskoosseisu tõttu tuntud ka kui „Tuhande sümfoonia“, selle ettekandel osalevad kaheksa vokaalsolisti, viis koori ja suur orkester. Estonia kontserdisaalis soleerivad kahel õhtul maailmakuulsad solistid Mathias Hausmann, Forooz Razavi, Alec Carlson, Marie Seidler ja Laura Aikin ning Eestist pärit lauljad Ain Anger, Kai Rüütel ja Elina Nechayeva.

ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik peab sündmust muusikakultuuri pidupäevaks. „Eriliseks teeb selle ettekande kindlasti Neeme Järvi, kes täidab oma aastakümnete pikkuse unistuse esitada Mahleri kaheksandat sümfooniat Eestis. Erakordne on ka see, et meil on õnnestunud kaasata suurepärane solistide koosseis, mis peaks iga ooperigurmaani neil kahel õhtul Estonia kontserdisaali poole kutsuma,“ lisas Hallik.

Kontserte salvestab filmirežissöör Jason Starr koostöös Cultural Media Collaborative’i (New York) ja ERRiga. Helirežissöör on 22 korda Grammy auhinnaga pärjatud David Frost. Kontsertettekannet kasutatakse hiljem Mahleri kaheksandast sümfooniast rääkivas dokumentaalfilmis. Tegemist on Jason Starri neljanda suurprojektiga ERSO juures. 

„Mahler filosofeerib muusikas,“ ütleb Starr: „Kui Mahleri sümfoonia on lõppenud, on publik saanud tunda peaaegu kõiki võimalikke emotsioone. Nad on käinud läbi n-ö vaimse teekonna ja tunnevad end tihti värske ja elavnenuna.“ Valmiv dokumentaalfilm keskendub Starri sõnul Mahleri kõige filosoofilisemale sümfooniale: „Mahleril on erakordne võime väljendada oma mõtteid helides, sageli ilma sõnu kasutamata. Samas on kaheksandas sümfoonias olulised ka just tekstid. Dokumentaalfilmis proovin näidata, kuidas erinevad tekstid – sh keskajast pärit ladinakeelne hümn ja sellest tuhat aastat hiljem valminud Goethe „Faust“ – muusikas kokku sulavad ning pakuvad potentsiaalselt elumuutvat kogemust, mida tekst ja muusika eraldi saavutada ei suuda.“

Teose esiettekandel 1910. aastal seisis publiku ees ei vähem ega rohkem kui 1030 muusikut ning helilooja enese dirigeerimisel saatis sümfooniat suur menu. Ettekande järel aplodeeris publik pool tundi püstijalu. Mahleri kaheksandas sümfoonias leidsid lõpliku lahenduse kõik helilooja filosoofilised, esteetilised ja eetilised otsingud. Nii monumentaalse teose jaoks jäi instrumentaalmuusika vahenditest väheks ning appi tuli sõna. Esimeses osas on helilooja kasutanud katoliku nelipühahümni „Oh Looja Vaim, nüüd hingesse“ (Veni, Creator Spiritus). See on hümn loovale vaimule, kes kutsub kõike elavat ideaali poole püüdlema. Sümfoonia teise osa loomisel pöördus Mahler aga Johann Wolfgang von Goethe kuulsa „Fausti“ poole.