Arvustus. Kontsert “ERSO V4R1” klubis HALL oli suve lõpulõdvestus

Eeva Trei, ERR

Kontsert
Sarja “Audiospaa” avakontsert “ERSO V4R1”
Osalesid Theodor Sink, Vambola Krigul, Sander Saarmets ja Mikk-Mait Kivi
Kontsert toimus 24. augustil klubis HALL

Käed ja jalad, relvad, mängukannid ja mängutoosid on osa palavikulisest unenäost, mille tekitas “ERSO V4R1” kontserdil kõlanud Bart da Vreesi audiovisuaalne teos “For flute or piano or mandolin or percussion or bassoon or guitar or violin or harp or clarinet or……….”. Peale esimesi perkussioonil, tšellol ja elektroonikal mängitud ruumi ning publikut häälestavaid sagedusi mõjus Vreesi 2017. aasta teos nagu äratav kõrvakiil näkku HALLi pimedas tossuses atmosfääris.

Teos, mis on mõeldud mistahes (võimendatud) sooloinstrumendile või instrumentide kooslusele ja videole kõlas Vambola Kriguli meisterlikus löökpillide käsitluses. Krigul on ise teost kirjeldanud nii: “Hea muusika ja kunst üldiselt ei pea tingimata alati olema surmtõsine. Tõsiseltvõetav kunstiteos tohib täitsa vabalt olla tore, minemata sealjuures liialt meelelahutuslikuks. Minu arust on selle teose juures sellega tabatud täiesti naelapea pihta.” Ka publiku siiras aplaus ja rõõmuhõisked kinnitasid seda mõtet.

Järgmisena langes rambivalgus Theodor Singile, kes kandis ette Steve Reichi “Cello Counterpointi”, mis on mõeldud tšello oktetile või solistile koos eelsalvestisega mängimiseks. Sink kandis teose ette viimases versioonis. Kolmeosaline kompositsioon pakkus põnevat mõttelist rännakut mõnda vihmasesse Sherlock Holmes’i mõrvamüsteeriumisse. Tehniliselt nõudlik teos jättis ka oma kiirete osade juures publiku lummavasse transsi, suuresti tänu hinnatud interpreedi rahulikule hoiakule ja teose kaunile meloodia-rütmi kooslusele ning kaanonile.   

Õhtut jäi lõpetama Sander Saarmets. Esmalt kõlas tema teos “Wooden Temple”, mis on inspireeritud ajast, mis muusik elas Taipeis. Helilooja on teoses kasutanud nappi helimaterjali, mis pidevalt muutub. Sujuva üleminekuga kandus “Wooden Temple” üle V4R1 artistinime alt välja antud lugudele. Nii jõudis meel sürreaalsest seisundist – mida saatis ebamäärane perkussiooni, sämpleri ja modulaarsüntesaatoritega tekitatud müra – elektrooniliste helide maailmasse, mis omakorda kasvas tantsuliseks järgnevuseks, meenutades juba Andy Stotti bassisagedustest pakatunud techno-lugusid.

Südamega samas rütmis liikuv biit sai ka publiku kergelt nõksuma. Tundus, justkui oleksime kõik võtnud osa joogatunni lõpulõdvestusest, kus peale silmad kinni poolteadvuseta olekut saad tasapidi oma varbaid ja sõrmi jälle liigutama hakata.   

Kontsertkava resoneerus hästi “Audiospaa” sõnumiga: keskenduda rohkem oma vaimsele poolele. “Kontserdid võiks mõningaid tuure maha võtta,” on kirjeldanud ERSO peadirigent Olari Elts sarja tagamaid. Tõepoolest, erinevates heli- ja visuaalmaailmates rändamisega toimus mitmemeeleline ümberseadistumine, mis võib enne peagi algavat töist sügishooaega olla ainult kasulik.