Priit Kuusk: Ester Mägi – helilooja saatuse tahtel

28. mai 2021.

Estonia kontserdisaalis toimub 28. mail muusikaõhtu “Aitäh, Ester Mägi”, mis on pühendatud 99-aastasena meie seast lahkunud helilooja Ester Mägile. Kontserdi korraldab ERSO, esinevad orkestri liikmed solistidena ja ansamblites, juhatavad Tõnu Kaljuste ja Mikk Murdvee. Muusikaajakirjanik Priit Kuusk meenutas sel puhul Mägi pikka ja edukat karjääri.

Ester Mägi tulek heliloojateele kulges pisut mahedamalt kui ta nooremal kolleegil Veljo Tormisel. Ester Mägi professoriks sai auväärne Mart Saar. Mägi on meenutanud, et Saare käest sai ta hea kooli just väikevormide kirjutamiseks. Saar juhatas ta ka rahvaviisi juurde. “Minu muusika räägib emakeeles”, on Mägi öelnud. Tallinna järel täiendas Ester Mägi end veel Moskva konservatooriumi aspirantuuris. Saatuse tahtel sai sellest kõigest pikk ja õnnelik lugu kogu eesti muusika jaoks.

Miina Härma järel oli tekkinud suur tühik eesti naisheliloojate poolel. Ester Mägi täitis selle peaaegu et üksi huvitava ja sisuka loominguga enam kui seitsme aastakümne jooksul. Võib kinnitada, et meie praegune silmapaistev naisheliloojate pere on just Ester Mägi eeskujust, tema loomingulisest tegevusest vaimset tuge saanud. Enamgi: Ester Mägi muusika on meie kultuurimaastikule omapäraseid värve lisanud, pälvides meie muusikute tähelepanu ja armastuse, ning saanud paljudel puhkudel ka rahvusvahelise tunnustuse osaliseks.

Muusikaloos leiab harva näiteid, kus helilooja eluajal tema nime üks muusikakollektiiv niisugusel kombel kannab. Aga nii on juhtunud Eesti helilooja Ester Mägiga, ja mitte Eestis, vaid USA-s Portlandis. Tegemist on Washingtoni ülikooli juures Seattle’is tegutseva kammernaiskooriga Mägi Ensemble, kelle asutaja ja kunstiline juht on muusikadoktori kraadiga Heather MacLaughlin Garbes. Koor on spetsialiseerunud Baltimaade heliloojate muusika esitamisele, selle asutaja tegi ka oma doktoritöö Washingtoni ülikoolis Ester Mägi kooriloomingust.

Viiuldaja Kirsti Kuusk on meenutanud: “Minu jaoks on Ester Mägi Eesti helilooja suure tähega. Tema muusika on arusaadav, ja rääkinud nagu otse minuga. Esimene kokkupuude sellega oli veel lapseeas, mängisin tema kaheksat pala viiulile klaveri saatel: “Jonnakalt”, “Mõtiskledes”, “Lauldes” jt, see oli tõsine hästi kirjutatud muusika lastele/noortele muusikutele. Mäletan neid lugusid siiani. Hiljem esitasin tihti pala “Vesper”, nii klaveri kui ka oreli saatel. Koos Leedu Kammerorkestri II viiulite kontsertmeistri Dalia Surauciutega on meil nüüd uus viiuliduo Baltic Sisters. Ja meie esimene kontsert toimus ühes Põhja-Leedu mõisas peaaegu et Läti piiri ääres. Kavas olid ka Ester Mägi “Duetid rahvatoonis” seatuna kahele viiulile (originaalis on need kirjutatud flöödile ja viiulile). Tegime telefoniga ettekandest videosalvestuse, et ka heliloojale endale saata. Evi Arujärv, kes selle talle edasi toimetas, rääkis, et Ester oli kuulanud videovõtet päris mitu korda ja iga korraga läinud ta näoilme ikka rõõmsamaks ja rõõmsamaks. Meil oli plaanis tulla selle kavaga ka Eestisse, aga kahjuks pole pandeemia lasknud seda ellu viia. Ester Mägi muusika on puhas, absoluutselt aus, rahvuslik ja universaalne korraga, omanäoline ja mängima kutsuv.”

Alati oli huvitav heliloojate liidu teisipäevastel töökoosolekutel kuulda, mida ütles uue teose kohta Ester Mägi, kui koosoleku juhataja talle sõna andis. Ta oli tõeline autoriteet ja arvamusliider seda ise soovimata. Äratas imetlust, missuguse lugupidamise ja austusega suhtusid Ester Mägi ja Veljo Tormis teineteise loomingusse ja tõekspidamistesse. Nad olid ju kunstnikena oma huviga rahvamuusika vastu sarnased, nad olid hingelt lähedased. Veel üks seik ühendas neid: mõlemad õppisid Moskvas professor Vissarion Šebalini juures.

Ester Mägi teosterida vaadates peegeldub sealt vastu tema erakordne seotus meie interpreetidega. Tal polnud vaja enda teosele ettekandjaid otsida, tema puhul oli olukord vastupidine, ta pidi täitma muusikute aina uusi ja uusi soove. Siitkaudu selginebki, miks Ester Mägi loomingust leiame nii rikkalikult kammermuusikat. Need teosed olid kõik tellimused mängijaid sümpatiseerinud heliloojale. 2008. aastal ilmus Ester Mägist mahukas ja sisukas monograafia “Elu ja helid”, mille autor ja koostaja oli meie nimekamaid muusikaajakirjanikke Evi Arujärv.

Austava tähelepanu osaliseks sai Ester Mägi nüüd veel äsja orkestripoeemi “Meri” Suurbritannia esiettekandega Londonis. Publikuta videokontsert toimus 9. mail Euroopa päeva puhul. Teost mängis Northern Chords Festival Orchestra Jonathan Bloxhami juhatusel. Sündmus leidis aset Londoni ühes mainekamas, St John’s Smith Square’i kirikus, selle ülekannet sai vaadata Euroopa Parlamendi kodulehelt. Ester Mägist oli saanud ka Euroopa Liidu helilooja…

Toimetas Kaspar Viilup.

Loe artiklit ERRi kultuuriportaalis.