KULTUURIBIIT | ERSO peadirigent Olari Eltsi playlist ehk Reich Connections
17. september 2020.
ERSO peadirigent Olari Elts seab juba sel reedel, 18. septembril, fookusesse Ameerika ühe mõjukaima nüüdishelilooja Steve Reichi uusima loomingu ning kontserdi avab eesti sümfonisti Lepo Sumera “Open(r)ing” aastast 1989.
Mõlemad Reichi teosed kõlavad Eestis esmakordselt, kusjuures tema uusima multimeediateose “Moving Picture (946-3)” jõudmine siinse publikuni nii kiiresti on täiesti erakordne. Olari Eltsi sõnul on just Steve Reich ja Arvo Pärt need 20. sajandi teisel poolel tegevust alustanud heliloojad, kes on enim mõjutanud 21. sajandi muusikat. “Reichi faasinihketehnika on oma geniaalsuses võrreldav Pärdi tintinnabuli’ga.”
Kontserdi teises pooles jõuab publikuni Reichi värskeim, koos kunstnik Gerhard Richteri ja režissöör Corinna Belziga loodud film “Moving Picture (946-3)”*, mille esmaesitlus New Yorgis Manhattanil toimus alles aprillis 2019 uue kultuurikeskuse The Shed avapidustustel. Suurele ansamblikoosseisule kirjutatud muusika kõlab koos filmiga, mille idee on välja arenenud Richteri raamatutest pealkirjaga “Mustrid” (Patterns), mis esindavad nn kunstniku raamatu üht võimalikku esteetikat.
Eelkontserdil kell 18 räägivad helilooja ja Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill ning ERSO peadirigent Olari Elts minimalismist muusikas.
Steve Reichi, USA minimalismi kõige tuntuma helilooja kujunemine kulges tavapärasest sootuks erinevalt ja seda eelkõige selle tõttu, et ta on ammutanud inspiratsiooni väga erinevatest muusikalistest allikatest. Seoses meie reedese kontserdiga toon välja mõned Reichi oodatud ja ka ootamatumad mõjutajad.
1. Ghana löökpilliansamblid
Peale lühikeseks jäänud õppereisi polürütmilise trummimängu mekasse sündis tunniajane, löökpillimängijate üks karmimaid vastupidavusteste. Vt “Drumming”.
2. Bali Gamelan
Reichi kuulsad lühikesed korduvad meloodialõigud ja varasemate teoste vertikaali on enim mõjutanud Bali Gamelaniorkestrid. Sellest sündinud teost kuuele marimbale mängivad nüüd ka needsamad gamelani-bändid.
3. John Coltrane’i album Africa/Brass
Just see album inspireeris ja andis julguse pikemateks teosteks kus lihtsad harmooniamuutused on venitatud väga pikale ajajoonele. Vt Reich – Music for 18 Musicians.
4. Johann Sebastian Bachi (1685-1750) Brandenburgi kontserte toob Reich pea alati esile kui kolme kõige enam mõjutanud kujunemisaastate teost, kuid selle mõjud tulevad ta muusikas selgelt kuuldavale alles kõige värskemas teoses, mida mängime ERSOga sel reedel.
5. Reich on mõistagi võtnud tõsiselt ka toorade lugemise oskust (kantillatsioon), mis lisas olulise kihi ta kõnemeloodia käsitlemise oskustesse. See on Reichi jaoks oluline juba ta varajastes teostes (“It’s gonna rain”). Kõige rohkem on see aga inspireerinud “Tehillimi” sündi.
6. Guillaume de Machaut (1300-1377) – Kyrie
Reich on korduvalt väljendanud oma sümpaatiat varase polüfoonia vastu ja eriti hoketi vastu, mille seosed Reichi fassinihketehnikaga on päris hästi kuulda. Vt Reich – Alleluia.
7. Berio – Cries of London
Vaatamata sellele, et Reich oma kompositsiooniõpetajale pigem vastandus, on nende mõlema vokaalteostes võrreldavaid harmooniajooniseid ja sarnasusi ka teksti rütmiga ümber käimisel. Tegelikult võib selle lingi puhul täheldada ka ühe teise meile mitte liiga tundmatu helilooja mõju, kuigi Reich seda kategooriliselt eitab. Ja samuti on siin selge jälle Euroopa varajase polüfoonia rütm ja intonatsioonid. Vt Reich – Proverbs.