Palju õnne, Arvo Leibur!

ERSO rõõmustab koos kontsertmeister Arvo Leiburiga, kes pälvis helikunsti sihtkapitali aastapreemia kaaluka panuse eest Eesti muusikaellu ja keelpillikultuuri arengusse.

ARVO LEIBUR on tunnustatud viiulisolist, kammermuusik ja kontsertmeister. Ta on kahekordne vabariikliku konkursi laureaat ning pälvinud tiitleid mitmel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil. 2005. aastal sai ta Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia panuse eest ERSO kõlapildi kujundamisse ja silmapaistva solistitegevuse eest. Aastal 2008 omistati talle Hollandi Kuningriigi Oranje-Nassau orden.

Arvo Leibur on solistina esinenud kõigi olulisemate Eesti orkestrite ees – koos ERSOga ligi 30 korral, sh 1993. aastal festivalil Europamusicale Münchenis, korduvalt Tallinna Kammerorkestriga, sh 2005. aastal orkestri Jaapani-turneel, Vanemuise sümfooniaorkestriga, Haapsalu Kammerorkestriga, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestriga ning Hollandi ja Soome orkestritega.

1990. aastatel alustas Arvo Leibur koostööd orkestriga Nieuw Sinfonietta Amsterdam (praegune Amsterdam Sinfonietta), 1995. aastal sai temast Holland Symfonia ning 2001. aastal ERSO kontsertmeister. Külaliskontsertmeistriks on teda kutsunud sellised orkestrid nagu Haagi Residentie-orkester, Hollandi Balletiorkester, Hollandi Raadio Filharmooniaorkester, Hollandi Kammerorkester ja Tallinna Kammerorkester.

Solisti ja kammermuusikuna on Arvo Leibur esinenud kogu Euroopas. Ta on salvestanud soolo-CD “Euroopa virtuoosid” Corelli, Paganini, Handoškini, Kuulbergi, Bulli ja Wieniawski muusikaga, koos pianist Vardo Rumesseniga firmale BIS albumi Tubina viiuliteostega, lisaks mitmeid CDsid (“Viva España”, “Tango King Astor Piazzolla”, “Drama”) koos Terje Terasmaa ja Heiki Mätlikuga.

Arvo Leibur on lõpetanud Tartu Lastemuusikakooli Virve Vääri viiuliklassis, Tallinna Muusikakeskkooli dotsent Jüri Gerretzi juures ning 1989. aastal Moskva konservatooriumi dotsent Irina Botškova juhendamisel.

Küsimusele orkestri kontsertmeistri ülesannete kohta on Arvo Leibur vastanud järgmist: Põhitöö on sarnane nagu igal orkestrandil – koos kolleegidega musitseerida. Aga proovides lisandub veel keelpillispetsiifikaga tegelemine, štrihhide paika panemine, mõnikord ka grupiproovide tegemine, häälestusküsimused. Kontsertmeister vastutab, nagu ka lepingus kirjas, kõikide pilligruppide töö ja kvaliteedi eest. Ideaalis ongi nii, et dirigent tegeleb oma kontseptsiooni ja muusikaliste ideede läbiviimisega ning kontsertmeister toetab teda ja aitab leida vahendid parima kunstilise tulemuse saavutamiseks. Kontsertmeister on nagu vahelüli dirigendi ja orkestri vahel. Aga võib tekkida ka olukordi, kus kontsertmeister peab suutma proovi läbi viia, kasvõi mingite raskete kohtade läbimängimiseks.