Suurel reedel Estonia kontserdisaalis …

… oli nelipühadeaegne Püha Vaimu väljavalamine ühendatud kannatusnädala sündmustega: Paul Mäe dirigeerimisel kõlasid Wagneri „Apostlite püha õhtusöömaaeg” („Das Liebesmahl der Apostel”) ja Beethoveni „Kristus Õlimäel” („Christus am Ölberge”). Minnes mööda küsimusest, kas need teosed sisuliselt ikka kokku sobisid, tuleb nentida, et muusikalises mõttes oli mõlemat nauditav kuulata, nagu näitas ka arvuka kuulajaskonna soe vastuvõtt.     

Kahju, et neid üpris harva esitatakse – soovitaksin nendega küll meie kontserdiorganisatsiooni pühaderepertuaari edaspidigi täiendada. Liiati on mõlemad teosed nõudlikud ja eriti  Wagneri „Apostlite püha õhtusöömaaja” meeskooriosa vajaks veel küpsemist. Wagner kirjutas teose Dresdenis Saksimaa meeskooride laulupeoks, olles ise kohaliku Liedertafeli juht, ja balansseeris asjaarmastajate-koorilauljate võimete piiril – aga nii, et laulurõõm ja sisuline sõnum ei kaoks. RAM, meie professionaalne akadeemiline meeskoor on viimaste aastate jooksul kahtlemata edasi arenenud paindlikuma musitseerimise ja intonatsioonitäpsuse  suunas, paranenud on ka ansamblitunnetus (koormeistrid Ants Soots ja Andrus Siimon).   

Seetõttu tuli meeskoor kindlalt kaasa ka Paul Mäe reljeefse, tekstist lähtuva fraasikujunduse ja kõlaliste nüanssidega, sealhulgas ka piano’de ja diminuendo’dega, mida oli varem koorilt raskem kätte saada kui kõlakasvu ja -tugevust. Mida jäi kooril veel puudu, oli ühtne kõla – mitte ainult massina lauldes, vaid ka väiksemates gruppides. Väga hästi pani Mägi paika Wagneri helindi dramaturgilise plaani: meeskoori ulatuslik a cappella osa viis loogiliselt välja orkestri võimsa sisseastumiseni, Püha Vaimu laskumiseni apostlite ja jüngrite peale. ERSO esituses oli tunda tõelist energiasööstu – pärast pikka ootamist sai ometi mängida!         

Wagneri „Apostlite püha õhtusöömaaeg” pärineb ooperi „Tannhäuser” loomise ajast (meenutagem selleski meeskoori tähtsat rolli), aga teosest hargneb niite isegi helilooja viimase muusikadraama, „Parsifalini”, mis valmis  ligi 40 aastat hiljem. Ka Beethoveni oratooriumi „Kristus Õlimäel” taustaks on ooperikirjutamine: helilooja maadles parajasti oma „Leonorega”, ooperi „Fidelio” esimese variandiga. Selle meespeategelase Florestani dramaatiline tenoripartii on justkui oratooriumi ulatusliku tenorirolli (Jeesus) edasiarendus. Tenorisolist Christian Juslin Soomest esines sel õhtul haigust trotsides ning tuleb tunnustada laulja vaprust lõpuni vastu pidada.  Olukorda leevendas särav rootsi sopran Kristina Hansson Seeravina, eriti äratas imetlust laulja kerge ja kristalne ülemine register. Väiksemamahulist, ent olulist bassipartiid (Peetrus) laulis Uku Joller talle omase kujundlikkuse ja süvenemisvõimega. Kõige kaunim ja ühtlasem oli tertsett, kus ka tenor tundis end vabamalt ning nii moodustus võrdne ja liigutav ansambel.     

Eesti Kontsertkoor on alles noor kooslus, aga lootustandvalt arenenud (koormeister Veronika Portsmuth), häälerühmad kõlavad palju kompaktsemalt kui sügisel. Praegu näib koori iseloomustavat hele, ergas kõla, mis andis teose imitatsioonilisele lõpukoorile eriti piduliku karakteri. Ka Beethoveni tõlgenduses tõi Paul Mägi välja pika dramaatilise  liini ning leidis samas aega nüansside esiletoomiseks – detaili ja terviku tasakaal oli väga hea. ERSO musitseeris tähelepanelikult ja aktiivselt, toetades suurejoonelist ettekannet. 

Kannatusnädal pakkus mitmesuguseid õnnestunud kontserte, nii näiteks Hando Nahkuri ja keelpillikvarteti Prezioso esinemine 19. aprillil Tallinnas. Järgmisel päeval Helsingis dirigeeris aga Olari Elts sealse Linnaorkestri Rahmaninovi-kava, mille „Rapsoodias Paganini teemale” soleeris kuulus klaverivirtuoos MarcAndré Hamelin. Õhtu virtuoosi tiitli annaksin siiski Eltsile, kelle meisterlik dirigeerimisakrobaatika suutis Hamelini ülikiiretempolise, möödalenduva esituse hoida orkestriga ansamblis. Rahmaninovi „Surnute saar” ja „Sümfoonilised tantsud” vaimustasid Finlandia-talo täitnud  publikut oma müstilise koloriidi ja jõuliste rütmidega. Igatahes oli meeldiv tõdeda, et nii Helsingis kui ka Tallinnas jätkub veel kontserdikuulajaid.