Toomas Vavilov (klarnet)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent TOOMAS VAVILOV

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)

Klarnetikontsert A-duur, KV 622

1. Allegro (11.34)
2. Adagio (7.20)
3. Rondo. Allegro (8.15)

Serenaad B-duur (Gran partita), KV 361

4. Largo. Molto allegro (7.18)
5. Menuetto I. (Trio I, Trio II) (8.41)
6. Adagio (4.59)
7. Menuetto II. Allegretto. (Trio I, Trio II) (5.27)
8. Romance. Adagio. Allegretto (7.11)
9. Tema con variazioni. Andante (9.41)
10. Finale. Molto allegro (3.27)

KOKKU: 1:14.08

ARVUSTUSED

Muusika, detsember 2007

ERSO ja Toomas Vavilovi plaadi buklett pakub ammendavat infot esitajate ning esitatava kohta. Eriti huvitav, lausa hinnaline on Maia Lilje kirjutis Mozarti suhtumisest tollal uudsesse muusikainstrumenti klarnetisse ning teostest, mis Mozart on sellele pillile kirjutanud. Käesolev CD on tänuväärne lisa eesti muusikute Mozarti-interpretatsioonile, seda enam, et suur juubelikampaaniate laine on juba möödanik.

Kes armastab klassikat, võib rõõmustada hallidel või lumevalgetel talvepäevadel Mozarti muusika tasakaaluka ja ilu nautiva elutunnetuse üle. Miks peaksimegi mustas traagikas sorima, kas ei võiks me oma valu maandada ja otsida südamerahu näiteks selle noore mehe suurest elutarkusest, kus ei puudu samuti maailmavalu tunne, kuid… Mis siin rääkida. Kes Mozartit armastab, teab ise, mille pärast.

Klarnetivirtuoosid ei ole meil sellised sagenähtused kui klaveri- või viiulikunstnikud. Toomas Vavilov on klarnetivirtuoos ja -kunstnik ning Mozart kuulub tema lemmikheliloojate hulka. Kui kiiretes osades võib hästi treenitud pillimees kuulaja ära petta, siis aeglaste osade nõtke, sulnis ilu avab muusikut kui inimest, tema ilumeelt ja poeesiataju, ehk elutarkustki. Seda sooja ja hella.

Kuulake A-duur kontserdi Adagio’t ja saate ehk ka ise pisut paremaks. Serenaadis “Gran partita” esinev puhkpillide ansambel (13 ERSO mängijat) on klassikalise muusika bigbänd, mille puhtus ja tehniline üleolek paneb Mozarti muusika kõlama sulavalt, pehmelt ja hinge paitavalt. Ka siin vahelduvad mõnusalt aeglased ja kiired osad, igas oma muusikaline mõte, leid. See ei ole pealetükkiv muusika, ta tuleb su juurde kui sõber.

Mõelgem, et jõulud on ees ja kingituseks on raske leida midagi sobivamat kui heliplaat, mille võib kohe kuuse all mängima panna. Ärge sattuge segadusse plaadiümbrise pisut justkui “eelmise ajastu” plakatlikust kujundusest. Selle sümboolika taotlusi võib ju mõista, kuid värvide kontrast on liiga toores, vastuolus Mozarti muusikaga. See-eest kõik, mis kaante vahel, on väga hea!

Virve Normet


Toomas Velmet, Teater. Muusika. Kino nr 1/2008:

http://www.temuki.ee/numbers/2008/1/article4584.pdf