Nootide digisammud

Ajaga tuleb paratamatult kaasas käia igas valdkonnas. Ka traditsioonilisemad ja konservatiivsemad alad vajavad uuendamist ning asjad, mis ei ole piisavalt mugavad, tekitavad vajaduse uute lahenduste järele. Eesti Riiklik Sümfoonia­orkester katsetas oktoobrikuus esimest korda traditsiooniliste harjumuspäraste pabernootide asemel pultidel digitaalset noodimaterjali. Osa orkestrante aitas uue tarkvara arendamisele kaasa ja tõi mõnepäevasel katseajal välja selle positiivsed küljed ja ka puudused.

Uue digitaalse noodimaterjali tarkvaraga tegeleb Eesti idufirma Score-Music (selle asutaja Kristjan Nõlvak mängib ERSOs viiulit). Rakendusel on kolm põhifunktsiooni: oma „noodiriiulis“ saab talletada kogu muusika, nootidest saab koostada nimekirju ja nimetada neid näiteks kontserdikava või kuupäeva järgi, diginootidele saab märkida vajalikud strihhid ja sealt kustutada nii enda tehtud märkmed kui ka trükitud teksti. Iga kasutaja loob oma märkmekihi, kuid rühmamängijale on võimalik kuvada ka kõik kontsertmeistri tehtud kirjed. Ka järjehoidjate süsteem annab rakendusele paberi ees eelise: nooti saab lihtsalt ja eri värvidega kanda taktinumbrid, osade pealkirjad või harjutusnumbrid. Tihti segadust tekitava segno-märgi ning VI-DE algus- ja lõpp-punktidesse saab aga eraldi navigeerida ning kordused või vahelejäetavad muusikalõigud leiab rakendus üles kõigest ühe vajutusega. Tahvelarvuti on pealegi kergem kui muusiku noodimapp ja mahub ka paljude pillikasti.

Lihtne ja mugav rakendus

ERSO tromboonimängija Johannes Kiik tunnistas pärast nädalapikkust põgusat katsetusperioodi, et mängiks kõik kontserdid parema meelega diginoodist kui paberilt. ScoreMusic on digiversioonis alles jätnud igapäevased töövahendid pliiatsi, paberi ja kustutuskummi, nii et mängijale ongi kõik pealtnäha vanamoodi ning uut ja keerulist programmi ei ole vaja õppima hakata. „Märkmeid tehakse diginooti täpselt samamoodi nagu pliiatsiga paberile. Tihtilugu on pabernootidel kirjutamiseks vähe ruumi, kuid kirja tuleb panna palju ja käekiri on halb. Rakendusega on aga lihtne: suurendad pilti ja on parem kirjutada. Märkmeid saab kerge vaevaga ka teiste mängijatega jagada,“ kinnitas Kiik. Kasutajamugavust lisab pedaali abil lehekülgede vahetamine: „Tavaliselt pean lehe pööramise ajaks pilli ühte kätte võtma. Pedaaliga vahetamine käib aga väga kiiresti ja sujuvalt.“ Ebamugavusena tõi tromboonimängija välja, et rakendus on praegu suunatud pigem paremakäelistele. „Kindlasti saavad arendajad seda pisiasja muuta,“ lisas ta. Kiige sõnul on uut tehnoloogiat vaja põhiliselt sellepärast, et pabernoodid ei jõua postiga sageli õigeks ajaks kohale: „Keerulisema kava puhul võiksid noodid olemas olla juba kaks või kolm kuud enne kontserti, kuid tihti saabuvad need alles kontserdieelsel nädalal. Siis võib aga selguda, et käsikiri on halb. Renditud nootides on sageli ka eelmiste kasutajate märkmeid, mistõttu võib juhtuda, et mängidki automaatselt seda, mis noodis kirjas.“ Kiik usub, et uue rakenduse abil oleks nootide saatmine mobiilsem.

ERSO viiulimängija Mail Sildos nimetas rakenduse plussidena samuti kirjutamise, kustutamise, teksti jämeduse muutmise ning originaalteksti valgendamise võimalust. Ebamugav on tema hinnangul aga väike ekraan: „Noodid on tavaliselt trükitud kahele lehele ja lehekeeramise kohale on paigutatud pausid. Selle lahenduse juures ei näe, mis järgmisel lehel tulemas on.“ Idufirma ScoreMusic IT-nõustaja Andrei Korobeinik usub, et kirjastajad harjuvad ka ühelehelise kujundusega, ning kui keegi ehitab tulevikus kaheleheküljelise masina, saab pildi kuvada juba kahel ekraanil. Mail Sildose arvates võiks igal mängijal olla oma tahvel või lausa oma pult, et ka prillikandjad nooti paremini näeksid. Tema meelest on siiski väga tore, et kogu noodikogu saab kaasas kanda ühes tahvlis. Uue rakendusega harjumine ja selle õppimine võtab aega ning tegelikult oleks ta soovinud diginootidest mängida kauemgi, kui prooviperiood ette nägi. Sildos usub, et pabernoot ei kao kuhugi ning et see võiks olla kasutusel kõrvuti tahvelarvutiga nagu e-luger raamatuga.

Rakenduse arendajad on saanud tagasisidet peamiselt riistvara kohta. Orkestrantidele ongi senisega võrreldes suurim uuendus olnud väiksem pilt. Kristjan Nõlvaku sõnul tuleb nüüd edasi mõelda, milline masin sobib puldi peale kõige paremini: „Praegu ei olegi turul masinat, kus saaks tööd teha sama mugavalt nagu paberi ja pliiatsiga. Apple’i tahvel on turul seni ainus, kus saame oma tarkvara katsetada.“ Orkestrant Johannes Kiik kiitis proovis katsetatud iPad Prod. Sellel on tema sõnul hea puutetundlik ekraan ja täpne pliiats märkmete tegemiseks. „Seadme lisad on väga kvaliteetsed ja nendega on hea tööd teha, kuid ainuüksi komplekti kuuluv pliiats maksab umbes 300 eurot, ekraan mitu korda rohkem,“ selgitas Kiik. Andrei Korobeiniku arvates lähevad ekraanid varsti suuremaks ja seadmete hinnad alla. Tarkvaraarenduse eelis on tema sõnul see, et riistvara areneb kiiresti: „Ise ei suudaks me Apple’i konkurenti ehitada. Kui viie aasta pärast on olemas parem seade, on meil tarkvara, mis toimib ka selle peal. Kui praegu masin teha, on see kolme aasta pärast juba vananenud, see ei ole mõistlik. Las tehnikat arendavad need, kes suudavad sinna rohkem investeerida.“

Diginoodid on tulevik

ScoreMusic arendabki vaid tarkvara ega sõltu masinast. Katseversiooni märkmete tegemise viis ja tarkvara lisavõimalused Nõlvaku sõnul muusikutele sobisid, samuti on programm suhteliselt kiiresti haaratav. Ka ERSO direktor Kristjan Hallik usub, et diginoodid on tulevik: „Uue rakendusega lähevad kindlasti paljud asjad lihtsamaks ja mugavamaks. Tehnika peab lihtsalt järele jõudma, et näiteks ekraan ei rikuks silmi. Läheb veel aega, kuni töökindel variant tehnilise poole pealt valmis saab. Samuti võtab aega, kuni kirjastused uuendusega kaasa tulevad.“ Halliku ennustuse kohaselt on juba viie kuni kümne aasta pärast ERSOs üleminek diginootidele reaalne. Orkestri kuvandile teeb uuenduslik ja ajakohane mõtlemine head. „Kontsertide klassikaline vorm tõenäoliselt sada aastat samasugusena ei säili. Nootide elektrooniline luger on vaid üks osa uuendustest. ERSO on rõõmuga valmis uuenduste katsetamisele kaasa aitama,“ kinnitas Hallik.

ScoreMusicu IT-nõustaja Andrei Korobeinik rõhutas, et tehnoloogia areneb kiiremini, kui me arvatagi oskame, ja areng kiireneb iga aastaga. Kümne aasta tagust aega on praegu tehnikavallas raske ette kujutada. Niisamuti on välistatud, et kümne aasta pärast toimib kõik nagu praegu. Vaevalt kümne aasta pärast saadetakse orkestrile noote endiselt postiga. Mingi uus lahendus tuleb tema arvates igal juhul.

ScoreMusicu rakendus on põhimõtteliselt kasutamiseks valmis. ERSO astus esimest korda diginootidega üles Tallinna muusikakeskkooli juubelikontserdil 28. X. Avarus Ensemble’i kontserdil 3. XI Hopneri majas mängiti samuti diginootidest. Kristjan Nõlvak on kindel, et pikemas perspektiivis vahetatakse diginootide vastu kogu senine noodimaterjal. Praegu käivadki läbirääkimised kirjastajatega, kes otsivad uusi universaalseid lahendusi. Korobeinik on diginootide rakenduse tulekus veendunud: ilmselt juba paari või kolme aasta pärast on mingisugune standard olemas ja tekib ka konkurents. Juba praegu üritab teinegi Eesti idufirma NotesNote arendada elektroonilist partituurilugejat, üks Austria firma valmistab aga innovaatilisi noodipulte. Näib, et üldine suund ongi kogu noodimajandus digitaliseerida ja muusikute paberikuhjasid vähendada – elus on palju suuremaid võimalusi kui need, millesse kiindunud oleme. Vahendid võivad küll uueneda, kuid ootused muusika ettekande kvaliteedi ja interpreetide professionaalsuse osas jäävad. Publikul ei ole vahet, millest muusikat mängitakse, olgu paber- või diginoodist. Kindlasti on siin aga märkimisväärne vahe muusiku seisukohalt ja edasine sõltubki muusiku valmisolekust uuega harjuda.

Loe artiklit Sirbi kodulehel.