Pealelend – Kristjan Hallik, SA ERSO juhatuse liige
23. september 2016.
On kuulda, et ERSO toetab Tallinna linnahalli renoveerimist sümfooniaorkestrile sobiva akustikaga nüüdisaegseks kontserdimajaks. Millised omadused teevad linnahallist ERSO-le hea kontserdisaali ja millised ERSO probleemid leiaksid linnahalli renoveerimisega lahenduse? Millises etapis on praegu linnahalli renoveerimise plaanid ning kuidas ERSO ja muusikaüldsus veel otsustusprotsessi mõjutada saab?
On väga oluline aeg, sest Tallinna linn on võtnud käsile linnahalli renoveerimise. ERSO-le ja kogu muusikaüldsusele teeb selle oluliseks asjaolu, et muude variantide kõrval kaalutakse täiesti tõsiselt ka akustilise saalilahenduse rajamist. Nüüdisaegse kontserdimaja vajadusest on räägitud juba aastaid, sest kõigi heade külgede ja saja-aastase ajaloo kõrval on Estonia kontserdisaalil ka puudusi, mis järgmist sadat aastat silmas pidades vajavad lahendust. Eelkõige teevad muret lava mahutavus, saali suurus, saali akustika selgus (eriti suuremate koosseisude puhul) ning publikule nähtavus, mis moodsates saalides on paremini lahendatud. Loomulikult peaks mõtlema ka tulevikule ja planeerima uue saali sellisena, et saalilahendus võimaldaks tuua kontserdiellu uusi kontserdivorme, pakuks mitmesuguseid lahendusi esinejate paigutamiseks ja tehnilisi uuendusi – siis saaksime rääkida tõelisest tulevikukontserdisaalist. Maailmast võib tuua palju näiteid, kus uus vorm annab uusi ideid ka loojatele, kes maja sisustavad.
Linnahalli AS ja linnavalitsus on tegelenud linnahalli kontserdi- ja konverentsikeskuseks renoveerimisega juba eelmisest aastast ning praegu koostatakse lähteülesannet, mis valmib oktoobris. Maja avamise tähtajaks on kavandatud 2019. aasta. Kui abilistena kasutatakse maailma tippakustikuid nagu Yasuhisa Toyota, võib see tõesti õnnestuda. ERSO toetab neid igati. Võib-olla kunagi tullakse üle maailma Tallinna ERSOt ja teisi kollektiive kuulama just linnahalli akustika ja moodsuse pärast.
ERSO uus hooaeg hõlmab juba sissetöötatud kontserdisarjade kõrval üksjagu uudseid plaane ja ka kontserdireise. Mille üle eriti rõõmustate?
Rõõmustavat on palju. Peale juubelitähtpäevade tähistamise (ERSO 90, Neeme Järvi 80, Kalle Randalu 60, Sofia Gubaidulina 85, Roman Matsov 100, TMKK 55) ja esimese Hiina turnee vaatame tulevikku nii muusika, publiku, kontserdiformaatide, sümfooniaorkestri kui ka mainitud tulevikusaali mõttes. Alustame suuresti uuele muusikale pühendatud „Tulevikumuusika“ sarjaga. Tulevikupubliku nimel paneme käima muusika-aastal sündinud lastele mõeldud projekti, mis kestab loodetavasti 18 aastat, samuti on hooajas noortele pühendatud projekte (täna õhtulgi on koostöös Carolin Illenzeeri fondiga heategevuskontsert hukkunud või vigastatud kaitseväelaste laste toetamiseks).
Hooajal tuleb neli korda ettekandele Brian Currenti teos „Noorte teejuht nüüdismuusika juurde“, mis sobib igas eas kuulajale, kes on huvitatud nüüdiskultuurist, aga pole veel süvitsi uue muusika juurde jõudnud. Eelmisel aastal ennast õigustanud formaadina jätkame eelkontsertide-loengutega (veebruaris esitab Jean-Efflam Bavouzet põhikontserdi eel lausa terve Mozarti XIV klaverikontserdi). Eraldi peab kindlasti välja tooma 1. oktoobril rahvusvahelise muusikapäeva tähistamiseks toimuvad 18 kontserti Telliskivi loomelinnakus, kus ERSO muusikud astuvad üles väga mitmesugustes koosseisudes. Eriline on minifestival ka selle poolest, et orkestri muusikud on koostanud need kavad ise. Nii publikule kui ka orkestrile põnev kava on plaanis märtsis, kui orkester astub üles juhtiva plokkflöödiartisti Stefan Temminghiga ühel õhtul viie eri barokkorkestrina. Kiikame ka sümfooniaorkestri enese tulevikku: orkester koosneb aktiivsetest ja loomingulistest muusikutest, kes peale igapäevaste sümfooniliste kavade astuvad üles ka väiksemates koosseisudes, vahelduva repertuaariga, tutvustavad noortele oma instrumente ja on ka muudmoodi ühiskondlikult aktiivsed, peale selle on nad Eesti visiitkaardiks mujal maailmas. Vaadates alanud hooaega võin rõõmustada selle üle, et ERSO paljuski juba on tulevikuorkester.