ERSO ümarlaud tuleviku kontserdimaja teemadel

Reedel, 10. detsembril leidis aset ümarlaud, kus arutati Kultuurkapitali rahastusele alternatiivseid lahendusi tuleviku kontserdimaja loomiseks. Kontserdimaja oleks ühine kodu ERSOle ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile.

Vestlusringis osalesid kultuuriminister Tiit Terik, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Tallinna abilinnapea linnaplaneerimise alal Madle Lippus, ERSO peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts, helilooja Erkki-Sven Tüür, Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd, Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik Veronika Valk-Siska, Funderbeami asutaja ja juht Kaidi Ruusalepp, BaltCap investeeringute juht Marek-Andres Kauts, ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik ja EFK juhatuse liige Esper Linnamägi. Ümarlauda modereeris Joonas Hellerma.

Moderaator Joonas Hellermaa tõstatas küsimuse kas 5a pärast võiks olla Tallinnas ERSO kontserdimaja. “Praegu on veel kõik lahtine, ideid ja arutlusi on mitmeid aga otsust ega selgeid lahendusi mitte. Üks on selge, selles oleme me ühel meelel – uut kontserdimaja Tallinnasse on vaja,” alustas Hellerma.

Helilooja Erkki-Sven Tüür sõnas, et tal on olnud võimalus võrrelda, kuidas tema teosed kõlavad erinevates kontserdimajades üle maailma. “Siin (Estonia kontserdisaalis) olen tundunud, et oma forte’dega, mille olen kirjutanud täisorkestritele, teen orkestrile haiget. Me peame tõmbama dünaamikat alla, muutma kõlavärvi energeetilist substantsi. Kui tahame muuta need teosed kõlavaks, siis peame pakkuma õigeid tingimusi. Orkestril peab olema võimalus õitseda, nii et saavad lihvida oma kõla akustiliseks keskkonnaks. See on tingimuseks, et orkester saaks tõusta uutele tingimustele. Kui saali tehniline võimekus on väga kõrge, siis külastavad seda ka paljud mainekad orkestrid üle maailma.”

Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi selgitas, et uut kontserdimaja on vaja, kuna auhindadega pärjatud kooril ja ERSOl puuduvad esinemisväljundid ja elementaarsed tööruumid. “Eesti muusika eduloo jätkuks on vaja kontserdimaja ideega aastate lõikes edasi minna,” lausus Linnamägi.

ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik rõhutas, et ERSO ei tulnud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja vaidlustama, vaid otsima alternatiivseid lahendusi. “Maailma kontekstis rahastatakse kultuuriobjekte riigi ja erarahastuse tasandil. Arutleme, mis seisus võime olla ERSO 100. juubelil,” lisas Hallik.

Küsimusele, milline on kontserdimaja loomise visioon riigi tasandil, vastas kultuuriminister Tiit Terik, et ta ei soovi ERSO juubelinädalal tuju rikkuda, kuid teades, kui kaua bürokraatia aega võtab, ei seisa tema sõnul uue kontserdimaja avamise tordi peal kindlasti “ERSO 100″, ent loomulikult oleksime väga õnnelikus seisus, kui meil oleks olemas selline maja, kus meie muusikud saavad ise harjutada ja kontserte anda. Paari päeva eest rääkisin Paavo Järviga,” lisas Terik “ning ka tema ütles, et uued objektid peaksid olema sellised, mida kõik teised kadestavad. Vajaduses ei kahtle keegi. Jõuame selleni, et mis on meie ühiskonna võimekus. Kuidas suudame selle kõik kinni maksta? Ühiskonnana võiksime võtta eesmärgiks, et ka meie kodus kõlaksid helilooja Erkki-Sven Tüüri teosed hästi. Millise rahanumbri oleme ühiskonnana valmis sinna panema?” küsis Terik.

Tallinna Linnapea Mihhail Kõlvart kritiseeris riiklikult tähtsate kultuuriobjektide konkurssi, kuna tema arvates puudub riigil üldine kultuuriarengu kontseptsioon. „Poliitilised valikud sõltusid rahakotist, regionaalpoliitikast, konkreetsete erakondade prioriteetidest,” ütleb Kõlvart. “Kas see oli seotud üldise kultuurilise nägemusega? Ma arvan, et mitte. Ühiskonnale anti signaal, et on konkurents ja et on tehtud valik. Konkurents ei olnud positiivne, sest kellelegi jäi tunne, et üks valdkond või maja on tähtsam kui teine. Tallinn esitas ka enda prioriteete, aga neid arutelusid ei olnud. Minu arvates ei olnud õige selline lähenemine, et tuleb kas kontserdimaja või ooperimaja. Tegelikult oleks mõlemad asutused pidanud saama signaali üheaegselt.”

Tiit Terik leiab, et on vaja aru anda, mille suudame millisel ajal realiseerida. “Olen nõus linnapeaga, et võiksime ooperit ja kontserdimaja vaadata ühises füüsilises ruumis. Saan aru, et tehnilised tingimused ja soovid on erinevad.

ERSO peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts rõhutab, et küsimus ei ole selles, et ooperi ja ERSO soovid on erinevad, vaid neid kahte ei ole võimalik ühte saali mahutada akustiliste tingimuste ja töögraafikute erinevuse pärast. “Tuletame meelde, et Estonia kontserdisaal ei ole loodud sümfoonilise muusika ettekandmiseks. Vaja on keskkonda, mis oleks tõmbekeskus kogu linnale,” kirjeldab Elts kontserdimaja soovi.

Tallinna abilinnapea Madle Lippusel on hea meel, et kontserdisaali teema on jälle laual, kuna praegu veel on linnas neid kohti, kuhu see maja rajada. “Oleme alustamas kesklinna üldplaneeringu tegemist. Praeguses situatsioons tuleb see teema uuesti lauale võtta, et ta täidaks kõiki funktsioone ja ootusi. Mulle meeldib visioon, et see pole ainult maja muusikutele, vaid toimiks inimesi kaasava linnaruumilise keskusena. Selline lisandumine Tallinna linnaruumi on väga tervitatav,” rääkis Lippus.

Projekti rahastamise teemal pakkus Kõlvart välja rahastusskeemi, kus kolmandiku katab riik, kolmandiku linn ning kolmandiku leiab arendaja või investor. “See skeem töötab, seda on lihtsam realiseerida, sest kellegi koormus pole liiga suur,” on Kõlvart veendunud. Linnapea tõi välja linnahalli piirkonna, kuhu tema arvates on vaja rakendada Tallinna kultuurikeskuse kontseptsiooni. “Ja seal võiks teoreetiliselt olla ka kontserdimaja, ooperimaja kahjuks pole võimalik,” lausus Kõlvart. “Seal on võimalik kaasfinantseerimise arutelu,” lisas Tallinna linnapea.

Joonas Hellerma küsimusele, miks siis seda teoks ei tehta, vastas Kõlvart: “Kui selline valem oleks olemas, saaks nõusse”.
Kõlvarti pakutud rahastusskeem meeldib ka kultuuriminister Terikule. “See on väga sümpaatne! Tundub, et võtame vastutuse mitmete erinevate partnerite poolt.”

Erarahastuse poolt oli kohal BaltCap investeeringute juht Marek-Andres Kauts, kes tutvustas, et BaltCap infrastruktuuri fond finantseerib PPP (Public Private Partnership) mudeliga avalikke hooneid. Tema sõnul on PPP mudeliga mõistlik finantseerida selliseid projekte, mida avalik sektor ei teeks, aga mille tegemata jätmine on kõige kallim. „See tähendab, et majandusse tulev tulu katab kulud. Kas kontserdimaja on selline? Mina isiklikult arvan, et on. Meil on hulk maailmatasemel muusikuid ja heliloojaid, kellele on vaja niisugust tingimuste kvaliteedi hüpet.”

Edasiste sammude osas rääkis Eesti Arhitektide Liidu esimees Andro Mänd, et riik peaks hakkama ehitama siis, kui majanduses on kriis. “Meil peaks olema koht valitud, planeeringuga asjad ühel pool ja hea kui projekt oleks juba valmis. Esimene stardipauk on maa ära reserveerida, maja võib ehitada hiljem, sest kümne aasta pärast pole seda maad enam võtta. Ma usun, et riik ja linn kahepeale suudavad selle krundi omandada,” oli Mänd lootusrikas.

“Kuna see kontserdimaja peaks olema hästi kaasaegne, siis peame mõtlema ka kaasaegsetele rahastusmudelitele,” mainis idusektori esindaja Funderbeami asutaja ja juht Kaidi Ruusalepp. “Tehnoloogiasektoris kasutatakse näiteks kaasrahastusmudelit – muudame oma töötajad aktsiate müügi abil omanikeks. Virtuaalses ruumis võib sponsoreid olla sadu tuhandeid. Kapitali tuleb koguda ja sõnumit levitada läbi tehnoloogiliste platvormide”.

Tiit Terik leiab, et idee ja kollektiiv on suurepärane. Ta on veendunud, et asukoht linnas leitakse, kuid küsimus on rahastuses. “Tööle saaks asuda mõtte ja sõnumi levitamises,” räägib Terik. “Tuleb testida ühiskonna valmisolekut, sest kuskil on raha, mis otsib väljundit. Miks mitte kaasata seda raha väärika kultuuri loomiseks.“

Ümarlauda on võimalik järelvaadata ERSO TV vahendusel: https://erso.tv/landing/bc/pb_kPgRUjZ/0lOb1xOLf3J

Kõik Martin Pedaja fotod: https://we.tl/t-F62Jih90ED