In memoriam Taavo Virkhaus. 29. VI 1934 – 10. II 2021

Lahkunud on dirigent ja helilooja, laias maailmas eesti muusika tulehoidjaks nimetatud Taavo Virkhaus. Ta oli eesti vanima ja suurima muusikutedünastia väärikas esindaja, kuuendat põlve muusika- ja hariduspõldu kündnud mees, üks väliseesti muusikaelu entusiastlikke eestvedajaid ning eesti muusika ja kultuuri tutvustajaid maailmas.

Taavo Virkhausi vanaisa David Otto Wirkhaus oli puhkpilli- ja orkestrimuusika edendaja, legendaarse Väägvere pasunakoori kauaaegne juht ning üldlaulupidudel pasunakooride üldjuht. Isa Adalbert Wirkhaus oli lõpetanud Leipzigi konservatooriumi ning temast sai esimene kutseline eesti dirigent, ta juhatas etendusi Vanemuises ja Estonias, oli Tartumaa laulupidudel pasunakooride üldjuht ning ta on kirjutanud eesti esimese opereti “Jaaniöö”. Taavo Virkhausi onud Joosep ja Peeter olid kooliõpetajad ja muusikaelu edendajad, onupoeg Leo USA idarannikul eestlaste muusikaline ühendaja.

Taavo Virkhaus sündis 29. VI 1934. aastal Tartus, 1944. aastal põgenes pere Saksamaale, viis aastat hiljem sealt edasi USAsse. Ta lõpetas viiuli erialal Miami Ülikooli ja kompositsiooni erialal Rochesteri Ülikooli Eastmani Muusikakooli, kus kaitses 1967 doktorikraadi. Doktoritööna valminud I viiulikontsert pälvis Howard Hansoni nimelise preemia ning on peale USA ja Soome kahel korral Mati Kärmase soleerimisel ja helilooja juhatusel ette kantud ka Eestis. Dirigeerimise alal täiendas Virkhaus end Tanglewoodi suvekursustel Seymour Lipkini ja Pierre Monteux’ juhendamisel, samuti Kölni Kõrgemas Muusikakoolis, Saksamaal õppides õnnestus tal juhatada ka Berliini Sümfoonikuid. Üle kümne aasta oli ta Rochesteri Ülikooli õppejõud, 1977–1994 Minnesota osariigis Duluthi sümfooniaorkestri ja 1989–2003 Alabama osariigis Huntsville’i sümfooniaorkestri muusikajuht. Külalisdirigendina juhatas ta orkestreid ning ooperietendusi USAs, Kanadas, Euroopas ja Venemaal. Virkhausi lavapartnerite hulgas on olnud pianistid Van Cliburn, Emanuel Ax ja Käbi Laretei, viiuldaja Itzhak Perlman, sopran Kathleen Battle ning sageli tema lauljannast abikaasa Nancy Virkhaus. Oma orkestrite kavasse võttis ta korduvalt eesti heliloojate, Tubina, Tobiase, Pärdi ja Tambergi, teoseid.

Eestisse jõudis Virkhaus esimest korda tagasi 1978. aastal. Kutse kodumaale ERSOt juhatama tulla sai ta orkestri toonaselt peadirigendilt Neeme Järvilt, kellega kohtus Leningradi Filharmoonikute Ameerika turneel. Esimesel kohtumisel ERSOga oli kavas tema enda I sümfoonia ja I viiulikontsert ning Sibeliuse II sümfoonia. ERSO ette jõudis ta veel vähemalt viiel korral, viimati 2014. aastal, kui laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” eelõhtul kõlas ERSO kontserdil “Sõbrad” Virkhausi juhatusel tema II viiulikontsert (solist Sigrid Kuulmann). Taavo Virkhausi käe all on mänginud nii Estonia kui ka Vanemuise sümfooniaorkester. Sünnilinnas Tartus tähistas ta koos Vanemuise orkestriga 2004. aastal oma 70. sünnipäeva ning pälvis Tartu linnavalitsuselt Tartu medali panuse eest väliseestlaste muusikaelu edendamisel ning teenete eest Eesti ja Tartu laulupidude ajaloos.

Taavo Virkhaus osales aktiivselt kõigil väliseestlaste üritustel, sh 1969. aasta Eesti juubelilaulupeo ja Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Torontos, oli väliseestlaste laulupidude korraldaja ja üldjuht, Baltimore’is toimunud ülemaailmsete eesti kultuuripäevade ESTO ’76 muusikadirektor. Aastatel 1969–2008 pidas ta Kanadas “Kotkajärve metsaülikooli” eesti kultuuri, teadust ja poliitikat käsitlevatel suvekursustel veerandsada loengut.

Tallinna lauluväljakul tõusis ta esimest korda puhkpilliorkestrite üldjuhina dirigendipulti 1990. aastal, juhatades oma vanaisa pala “Oh tõuse, laul!”, seejärel korduvalt Tartu ja Tallinna laulupidudel, viimati 2014. aastal.

Peale kahe viiulikontserdi on Virkhaus loonud kuus sümfooniat, mitu avamängu, keelpillikvarteti ning muusika Edmund Martin Kitzbergi ainetel loodud mängufilmile „Tiina“. Neeme Järvi sõnul on Virkhausi sümfooniad kõrgel professionaalsel tasemel ning meenutavad oma uudsusega nii mõnegi maailmanimega helilooja helikeelt. Järvi arvates väärivad käsikirjadena helilooja koduses arhiivis asuvad sümfooniad kindlasti kirjastamist ja ka Eestis esitamist. Kõigist sümfooniatest on säilinud autori juhatatud ettekannete salvestised.

Jääme Taavo Virkhausi igavesti mäletama.

Kultuuriministeerium
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Muusika Infokeskus
Teater Vanemuine
Rahvusooper Estonia
Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas
Kotkajärve Metsaülikool

---

DIRIGEERIB TAAVO VIRKHAUS. 19. mai 1988, Estonia kontserdisaal (Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv)
Kontserdi I osa
Kontserdi II osa