“Plekktrumm”. Olari Elts: kultuurikatkestus on äärmiselt tõsine asi ja see ei tohiks pikeneda

Olari Elts ütles, et peadirigendina loodab ta igale ERSO hooajale leida eri näo ning nii-öelda pidevaid tunnuslugusid tema puhul ei tule.

Alanud hooajast rääkides märkis Elts, et see hooaeg on igale muusikule eriline ja apokalüptiline. “Sest sellist perioodi, kus kultuurielu seiskus, ei ole olnud alates Teisest maailmasõjast,” rõhutas Elts. Eestis läheb küll kontserditegevus edasi, aga näiteks Ameerikas orkestrid praegu ei tööta.

“Kultuurikatkestus on äärmiselt tõsine asi ja kui see peaks pikenema, tekib meil seltskond inimesi, kes ei saa kultuurist osa,” rääkis dirigent.

“Me tunnetame siin seda pausi vähem, kui näiteks Itaalias, kus inimesed tulid rõdudele koos laulma,” ütles Elts. “Kommunikatsioon on sellistel puhkudel võtmeküsimus. Kunstist osasaamine on oluline moment sündmuste mõistmisel.” Ta lisas, et eriti tähtis on, et kultuur oleks inimestele toeks rasketel aegadel.

Olari Elts on pidanud esimese külalisdirigendi ameteid mitmel pool maailmas ning peadirigendiks sai “harjutada” Läti Riikliku Sümfooniaorkestri juures sajandi hakul.

“Minu eesmärk ei ole kunagi olnud olla esil, pigem vaadata muusikale alt üles,” tutvustas ERSO peadirigent oma eluvaadet. “Aga kuna ma olen võtnud vastutuse olla ERSO kunstiline juht, siis ma olen valmis põõsast välja tulema, ütleme nii.”

Tema sõnul on ERSO ääretult loominguline orkester, kes on valmis võtma muusikalisi riske. “Mulle meeldib selline orkester, kus kontsert sünnib ühise mõttetöö tulemusena. ERSO on Eesti kõige olulisem bänd.”

ERSO üks sihte on suhestuda maailmas toimuvaga. “Meil on haruldaselt head Eesti heliloojad, kes kirjutavad väga head muusikat ka maailma mastaabis. Meil on Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits ja paljud teised ja väikse rahva kohta on selline nimekiri unikaalne,” ütles Elts. Protsess peab tema hinnangul olema aga vastastikune ning üks eesmärke on saada maailmas tähtsad teosed ja esitajad võimalikult ruttu Eestisse.

“Oluline on hoida kätt ühiskonna pulsil ja oluline on tegelda oma järelkasvuga nii publiku osas kui muusikute poolel,” rõhutas dirigent, kes seni on olnud võibolla enim tuntud NYYD Ensemble’i eestvedajana.

“Uus muusika on tähtis ka klassikas, sest muidu me ju ei näeks sel alal tulevikku,” kostis Elts, kes mainis ka, et klassikalist muusikat peetakse konservatiivseks žanriks, samas on sümfooniaorkester üks paremaid asju, mis põhjamaade kultuuris juhtunud on.

Tänavu möödus Beethoveni sünnist 250 aastat. “On kahetsusväärne, et sellest muusikaajaloo suurimast mässajast, kelle kohta Austria politsei pidas aastaid toimikut, kes suhtles Prantsuse revolutsioonis osalevate kunstnikega, et temast on saanud etableerunud muusikakultuuri liige number üks,” ütles Elts. ERSO mängib Beethovenit läbi terve selle hooaja ning tema puhul on tähtis ka interpretatsiooniline ja intellektuaalne vabadus.

“Ma teen endast sõltuva, et klassikaline muusika puudutaks ja esitaks olulisi küsimusi võimalikult suurele hulgale inimestest,” ütles Elts oma missiooniks.

Kultuurisoovitus: “Tooksin välja sel nädalal toimuvad Eesti Muusika Päevad, kus on palju Eesti heliloojate esiettekandeid.”

Teksti toimetas Valner Valme