Neeme Järvil valmis uus eesti klassikalise muusika plaat
07. veebruar 2020.Värskelt kultuurkapitali elutöö preemia väärinud maestrol Neeme Järvil ilmus neil päevil ka uus plaat, kus on tallel meie klassikute Artur Lemba, Artur Kapi ja Mihkel Lüdigi orkestrimuusikat, salvestatud firmale Chandos hiljaaegu Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.
Uuel plaadil tutvustatakse peamiselt eesti klassikalise muusika tüviteoseid 20. sajandi esimeselt kümnendilt, mis oli kogu meie professionaalse muusika väljakujunemise algusaeg. Siia kõrvale on Järvi kontrastiks valinud samade heliloojate paar hilisemat teost nõukogude okupatsiooni esimeselt kümnendilt. Lisaks eesti muusikale on Neeme Järvi sooviks olnud näidata ka ERSO praegust mängutaset, mis on saavutatud tema kui orkestri kauase peadirigendi ja kunstilise juhi käe all. Aga plaadilt leiab esitusi ka meie praeguste noorte tippsolistidega, nagu pianist Mihkel Poll ja viiuldaja Triin Ruubel-Lilleberg. Orkestri kontsertmeistriks on olnud Arvo Leibur.
Neeme Järvi ERSO-ga koos kokku pandud viimase kogumiku muusikavalik Chandos’e jaoks sisaldab järgmisi teoseid: Mihkel Lüdig. Avamäng-fantaasia nr 2 h-moll (1945), Artur Lemba. Kontsert nr 1 klaverile ja orkestrile G-duur (1905/1910) kolmes osas, solistiks Mihkel Poll, Mihkel Lüdig. “Jaaniöö” (1910), Mihkel Lüdig. Avamäng-fantaasia nr 1 h-moll (1906), Artur Kapp. “Viimne piht” viiulile ja orelile (1905), solistiks Triin Ruubel, seade viiulile ja keelpillidele teinud Charles Coleman, Artur Kapp. Sümfoonia nr 4 “Noorus” neljas osas (1948). Nimekirja vaadates tekib igal muusikaõppuril tuttav tunne: need teosed on olnud kõik ka nende eesti muusika ajaloo õppekavas.
Bukleti, mis plaati ning laiemalt meie klassikalise muusika lugu tutvustab, on koostanud noor muusikateadlane ja -kriitik Aare Tool, annotatsioonid on inglise, saksa ja prantsuse keeles. Salvestusi neist teostest on Järvi teinud aegu tagasi, nüüd on plaadil aga kõik värskelt tehtud aastail 2017-2018 Estonia kontserdisaalis, heliinsenerideks Tanel Klesment ja Tammo Sumera. Kenasti on kaante vahel ka foto ERSO hiljutiselt kaalukalt esinemiselt Neeme Järvi juhatusel Prantsuse Raadio Montpellier’ festivalilt läinud suvel.
Plaadi andis 31. jaanuaril välja Londoni lähistel Colchesteris resideeriv inglise firma Chandos, kellega Neeme Järvit seob olulisim, mitme aastakümne pikkune koostöö. Esimene CD ilmus neil aastal 1983, mil algas Järvi kogu silmapaistev plaadistustegevus läänes. Plaadifirma Chandos Records sündis vaid pisut varem, aastal 1979, selle asutajaks ja juhiks oli esimesed 25 aastat Brian Couzens (1933–2015). Tema tööd jätkab praegu ta poeg Ralph Couzens, kellest sai firma juht aastal 2004.
Huvitav on jälgida Järvi ja Chandos’e koostööd, mil Järvi plaadistas neile muusikat algul peaaegu erandita Glasgow’s resideeriva Šoti Rahvusorkestriga (Scottish National Orchestra, hiljem Royal Scottish National Orchestra) orkestri peadirigendina. Diskograafias kannab järjekorras juba sajanda plaadi(!) numbrit 1988. aastal ilmunud CD Brahmsi ja Schumanni muusikaga, sisse mängitud siiski London Symphony Orchestraga. Hiljem salvestab Järvi rohkesti muusikat Chandos’e jaoks ka Detroiti sümfooniaorkestriga selle peadirigendina. Näiteks järjekorras plaadil nr 301 aastast 1996 mängib Detroiti SO Aaron Coplandi ja Roy Harrise sümfooniaid…
Mitme plaadifirma hulgas, kellele Neeme Järvi on muusikat jäädvustanud, on Chandos ikkagi erandlik, kes andis aastaks 2018 välja 25 plaadist koosneva Neeme Järvile pühendatud juubelikogumiku oma rikkalikust salvest meie dirigendiga.
Chandose tooted levivad plaaditurul hästi ning on köitvalt reklaamitud: Eesti muusika uut plaati Neeme Järvilt on tutvustatud juba kümnetes portaalides ja väljaannetes. Samas on see tunnustus kogu meie muusikakultuurile, meie esindusorkestrile ja tema juhile kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Lõpuks pole see lihtsalt meie muusika ja kultuuri rõõmustav maailmaviimine – tähenduselt on see Neeme Järvi taas teoks tehtud Eesti enesetunnetuse projekt üks tervest reast, mida ta alustas juba üle kuue aastakümne tagasi.
Toimetaja: Laura Pärnpuu