Arvustus: esimesed muljed “Phantasmast”
04. oktoober 2019.
1. oktoobril toimunud üleriigilisel Muusikapäeval leidsid tasuta üritustest rõõmsaid, rikastavaid elamusi paljud kultuurihuvilised. Minagi kasutasin võimalust muusikamaailma võlude maitsmiseks.
Esimene valik suurejoonelises programmis oli Estonia kontserdisaal, kus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) viis läbi avatud proovi Erkki-Sven Tüüri loomingu uuest osast „Phantasma”, mille esiettekanne toimub 4. oktoobril helilooja juubelikontserdil „Mythos”. Tüüri värskest heliteosest ja selle interpreteerimisest rääkisid autor ise ja dirigent Olari Elts.
Publikule avatud proov algas kell 12.45. Valisin rõdul istekoha otsevaatega lavale ja lõin lahti märkmiku sissekanneteks. Lava oli kaetud orkestrantide pinkidega, millest vaid mõnedel istusid lihtsas rõivastuses tšellistid ja harjutasid noodist mängu. Lava tagaosa ehtisid löökpillid ja võimas harf. Saali voolanud rahvas täitis umbes pooled kohtadest ja saatis jutusuminaga laval noodipultidele noodilehti paigutanud toimekat daami. Kõik puldid said varustatud ja hakkasid kõlama ajutised puhkpilli toonid. Saabusid viiuldajad ja löökpillide mängijad. Lühiajaliselt täitus kõrge laega saal imeliste helidega, kus kõik pillid püüdsid leida korrektset kooskõla, mis minu arvates ka õnnestus. Pärast pisukest helikaja avas dirigent Olari Elts humoorikalt kontsertmeistrite köögipoole saladusi ning andis hoogu kümneminutilisele harjutusmängule. Kõvahäälsed vahelduva tempoga viisikatked sundisid mu meeled keskendunult kuuldele. Vaikusepausidel jagas dirigent õpetussõnu, kasutades mulle noorpõlve muusikakooli aegseid tuttavaid spetsiifilisi muusikalisi termineid. Eraldi rääkisid omas taktis erinevad pillide grupid, et nende tase selgelt esile tuleks. Dirigendi lõbusast sõnavõtust selgus, et reeglina autor esimestesse proovidesse ei tule, et mitte ehmuda oma loomingu ja selle esimeste katsetuste möödarääkivustest. Veel rõhutas ta, et ERSO on maailma parim Erkki-Sven Tüüri orkester, milles ma ei kahtlegi.
Siiski oli kohal ka helilooja isiklikult, kes kõneles lühidalt vastvalminud teose sünniloost, motiividest, nime tagamaadest ning oma isiklikust seotusest Beethoveniga. Nimelt on „Phantasma” olemuselt beethovenliku stiiliga. Kuulajatele hargnes lahti selgitav taust, kuidas muusikapala jooksul hakkab ei millestki arenema külluslik värvide gamma. Ja seda arengut kuulasime sealsamas ka praktiliselt, häälekate instrumentide vahendusel. Meeli ergutasid avamängud ja avarduvad meloodiad, mille juurde kasutati müstilise varjundi lisamiseks kummalist vihmatoru vihma heli esiletoomiseks ning tuuleõhu väljendamiseks. See riistapuu oma erakordsuses avaldas muidugi muljet, muutes pala veidi filosoofilisemaks.
Omaette nüansina väärib märkimist, et beethovenlikesse meloodiatesse põimusid teatud etapis korraga sisse džässilikud elemendid, muutes teose omakorda fenomenaalseks. Lõpuks mängiti kogu teos tervikuna ette, esmakordselt enne saabuvat kontserti.
Möödus hariv ja meeleolukas tunnike muusika ja jutu saatel. Arendav ja inspireeriv aeg täis akorde, intervalle, veerandtoone, särtsu, rahu, jõudu ja leebust. Oli huvitav ja elamuslik jälgida Estonia kontserdisaali kõrgelt rõdult, kuidas eesti heliloomingu uus ime püüdliku orkestri poolt meisterlikult surematuks klassikapärliks lihviti.
Jääb vaid üle soovida sellele mitmekülgselt kõlavale pärlile suurt menu kodu- ja välismaa avarates kontserdisaalides.
Andre Tamm on filoloogi haridusega vabakutseline kirjanik ja ajakirjanik.