Terve nädal klaveriga

Klaver on Eestimaa kodudes ja koolides populaarne pill ja kuigi Eestiga kiputakse enamasti seostama vaid Estonia klaverivabriku instrumente, on erinimelisi klaverimeistreid siin läbi ajaloo tegutsenud üle 70. Neid fakte silmas pidades pole ime, et 1998. aastal alguse saanud ja Lauri Väinmaa juhitud festival «Klaver» on Eesti suurima publikuarvuga muusikafestival.

Täna algaval kaheksandal festivalil keskendutakse kahele sünniaastapäevale: prantsuse meister Claude Debussy 150 ning ameerika avangardist ja uute kõlade leiutaja John Cage 100. Festivalil kõlav muusika hõlmab pea kolme sajandit ning 13 kontserdi seas on nii soolo- kui ansamblimängu. Festivali ava- ja lõppkontserdil teeb kaasa Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.

Avaõhtul on ERSO ees Camille Saint-Saënsi kontserdiga g-moll soleerimas noor, tundlik ja ere prantsuse pianist Cédric Tiberghien, kelle eriliseks armastuseks on prantsuse muusika. Aga mõne aasta eest tundis ta, et peab põhjalikumalt süvenema hoopis lääne muusikaloo alustaladesse ehk Bachi ja Beethoveni loomingusse, et sealt saadud teadmiste abil prantsuse muusikat paremini mõista.

Festivali üks põnevamaid ja erilisemaid sündmusi on maailma ühe parema varastel klahvpillidel mängija Andreas Staieri peen kunst. Staier mängib oma kava modernse klaveri eelkäijal ehk haamerklaveril. Kuulaja saab osa rännakust 18. sajandi Austria muusikaellu, kus tegutses Joseph Haydn, kelle suurt mõju nii Mozartile, Beethovenile kui paljudele teistele heliloojatele on raske üle hinnata.

Kui Andreas Staieri esituses Haydni muusikat kuulnuna tekib soov jõuda lähemale tänapäevale, siis sinna juhatavad John Cage’i muusikaga teed Adriano Ambrosini (Itaalia) ja muusikaakadeemia tudengid. Päris tänapäeva toob kuulajad aga Kristjan Ran­dalu džässiõhtu. Lisaks temale esineb festivalil veel mitmeid teisi eesti pianiste.

Brahmsi ja Elleri muusikat esitab Inglismaal tegutsev Sten Lassmann, kel on praegu koostöös plaadifirmaga Toccata Classics käsil gigantne projekt Heino Elleri kogu klaveriloomingu salvestamiseks. Pianist Maksim Štšura täiendab end samuti Londonis ning tema kontserdil on Bachi, Chopini ja Brahmsi kõrval kavas ka tema enda looming.

Eesti pianistidest astuvad veel üles tänavu 70 aasta juubelit tähistanud Vardo Rumessen ning rahvusvahelise haardega meister Ivari Ilja, kes soleerib festivali lõpukontserdil Brahmsi klaverikontserdiga nr 2. Samuti esinevad möödunud aastal Tallinna II rahvusvahelise pianistide konkursi laureaadid Kristi Kapten ja Holger Marjamaa.

Huvitavaks külaliseks on noor Peterburi pianist Miroslav Kultõšev, kelle esituses saab kuulda nii Beethoveni, Schumanni kui Chopini muusikat. 2007. aastal võitis ta Moskvas Tšaikovski-nimelise konkursi, mis on siiani üks olulisemaid mõõduvõtmise kohti klassikalise muusika konkursimaailmas.

Festivali peaesinejaks ja kuulsaimaks külaliseks on romantilise mängulaadiga brasiilia pianist Nelson Freire, kelle kontserdil kõlavad Bachi, Brahmsi, Prokofjevi, Granadose ja Liszti teosed. Freire kuulub maailma pianistide kõrgklassi, olles muusik oma küpsemates aastates ja siiani tippvormis. Kuulsuse ja edu taga on aga tagasihoidlik loomus: «Ma olen see, kes ma olen. Midagi muud ma endast ei kujuta. Ja muusika on mulle samuti midagi väga loomulikku. On alati olnud,» ütleb Freire.