< Plaadid

DMITRI ŠOSTAKOVITŠ – kantaadid. Paavo Järvi. Erato 2015

DMITRI ŠOSTAKOVITŠ – kantaadid. Paavo Järvi. Erato 2015

Erato 2015

DMITRI ŠOSTAKOVITŠ

Poeem Казнь Степана Разина / “Stepan Razini hukkamine” bassile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, op 119

Kantaat Над Родиной нашей солнце сияет / “Meie kodumaa kohal särab päike” poistekoorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, op 90

Oratoorium Песнь о лесах / “Laul metsadest”tenorile, bassile, poistekoorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, op 81

Aleksei Tanovitski bass

Konstantin Andrejev tenor

Narva Koorikooli poistekoor

Eesti Kontsertkoor

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent PAAVO JÄRVI

Paavo Järvi ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester pühendavad plaadi Maido Maadiku (1960-2014) mälestusele.

ERSO pressiteade:

“Uus heliplaat on tõenduseks, et Paavo Järvi on dirigent, kes mõistab väga sügavuti Dmitri Šostakovitši muusikat.” (Presto Classical). Eestis kanti need teosed ette 2012. aasta aprillis ja see oli üks kontserte, mis jõudis päevalehtede esikülgedele, tuues dirigendile kaasa isegi süüdistusi Stalini režiimi kiitmise eest. Paavo Järvi: “Selle põhjustasid ühe kantaadi tekstid, milles ülistati Stalinit. Kuna me esitasime kõik teosed originaaltekstidega, siis saab plaadil kuulda midagi tõeliselt õudustäratavat. See oli aeg, kus geniaalsed inimesed nagu Šostakovitš pidid kirjutama selleks, et ellu jääda. Šostakovitš on üks 20. sajandi geniaalsemaid heliloojaid, kes oli tuntud selle poolest, et ta oli väga kriitiline nõukogude süsteemi suhtes. Aga pidi kirjutama ülistavaid kantaate, et teda Siberisse ei viidaks.”Paavo Järvi kirjutab plaadibukleti eessõnas: “Selle plaadi tagamõte on näidata äärmuslikku reaalsust, millega üks suur helilooja oma elus kokku puutus: tema vajadus kirjutada muusikat oma kodumaal, samal ajal kui selle totalitaarne režiim ei võimaldanud loomingulist vabadust. /…/ Kuidas tuleb kunstnik toime olukorras, kus ta on sunnitud elama kaksikelu? Kust läheb piir moraalse ja moraalituse, aktsepteeritava ja mitteaktsepteeritava, patriotismi ja silmakirjalikkuse vahel? Need fundamentaalse tähtsusega teosed on tänapäeval sama ajakohased kui omal ajal stalinistlikul Venemaal.”

Nüüd, seoses plaadi ilmumisega jõudis uudis ka New York Timesi veergudele: “Järvi hindab kõrge laenguga musitseerimist, sageli suurtel kiirustel, mõtestatud fraseerimise ja teravate aktsentidega… need kvaliteedid annavad tulemuseks värskendava ja jõulise esituse.”

Oratoorium “Laul metsadest” on loodud aasta pärast 1948. aasta repressioone, millega Šostakovitš taaskord avalikult hukka mõisteti. Stalini algatatud ulatuslikku Siberisse metsa istutamise kampaaniat ülistavad tekstid kirjutas Jevgeni Dolmatovski, kelle sõnade kohaselt on näiteks teose neljanda osa “Pioneerid istutavad metsa” tekst loodud aga täpselt Šostakovitši juhtnööride järgi (Paplid, paplid, kiirustage põllule, pioneer, kõigile eeskujuks, läks sinna juba koidu ajal!). Helilooja rehabiliteeris end sellise teosega võimude silmis ning pälvis 1950. aastal Stalini preemia. Juba 1951. aasta veebruaris kõlas uus oratoorium esmakordselt ka Eestis ERSO toonase peadirigendi Roman Matsovi juhatusel, pälvides ajastule kohaselt sooja vastuvõtu: “/…/ julge novaatorlik mõte kajastada muusikas grandioosset looduse ümberkujundamise stalinlikku plaani on saanud Šostakovitši teoses tõepärase kunstilise kehastuse ja R. Matsovi esinemine tõestas noore dirigendi märkimisväärset loomingulist kasvu” (S. Milovski).

Kolm aastat hiljem, vahetult enne Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XIX kongressi valminud kantaat “Meie kodumaa kohal särab päike” on kirjutatud samuti Dolmatovski tekstile. Primitiiv-poliitilisele tekstile loodud kantaat on taotluslikult lihtsustatud helikeelega ning võitlushüüdena läbi teose kõlav Коммунисты, вперед!(Kommunistid, edasi!) loob seoseid ajastukohase massilaulutraditsiooniga. Eestis kõlas teos 2012. aastal Paavo Järvi juhatusel teadaolevalt esmakordselt.

1964. aastal, üheksa aastat pärast Stalini surma Jevgeni Jevtušenko tekstile loodud poeem “Stepan Razini hukkamine” kirjeldab detailselt kasakate liidri Stepan Razini hukkamist 1671. aastal. Šostakovitši poolt oli suur julgustükk võtta vaid kaks aastat pärast Jevtušenko poeemi “Babi Jar” sõnadele kirjutatud XIII sümfoonia hävitava hinnangu saanud esiettekannet uue teose aluseks taas sama poeedi tekst. Publik võttis mõlemad teosed vastu suurte ovatsioonidega. Kui rassismist ja despootliku võimu vastu võitlemisest rääkiv XIII sümfoonia tehti esiettekande järel pihuks ja põrmuks, siis “Stepan Razini hukkamist” ei kajastanud ajakirjandus pärast esiettekannet poole sõnagagi. ERSO ja Roman Matsov tõid teose “Stepan Razini hukkamise” Eestis esiettekanedele juba aasta hiljem. Paavo Järvi nimetab “Stepan Razini hukkamist” tõeliseks meistriteoseks ning kriitiliseks vaatenurgaks Nõukogude režiimile.

Nii äsjailmunud CD Šostakovitši loominguga kui märtsi lõpus kuulajaini jõudnud Neeme Järvi ja ERSO CD Eugen Suchoňi orkestriteostega (firma Chandos) on pühendatud hiljuti meie hulgast lahkunud helirežissöör Maido Maadiku (1960–2014) mälestusele. Koostöös Maadikuga on valminud enamus ERSO CDsid, sealhulgas 2004. aastal Eestisse esimese Grammy toonud heliplaat Sibeliuse kantaatidega (Ellerhein, RAM, ERSO, dirigent Paavi Järvi; Virgin Classics).

ARTIKLID: